Eesti hobuse tervis (Ulvi Martin)

Eesti hobuse põhilised terviseprobleemid (Ulvi Martin)

artikkel kogumikust "Meie hobune", EHKÜ 2001

Eesti tõugu hobused on harjunud looduslähedasema elukeskkonnaga kui teised Eestis aretatud hobusetõud. Vaba elu rannakarjamaadel paneb paika optimaalse söödakasutuse ja -väärinduse.

Eesti tõugu mära on hea varsatooja
Eesti tõugu hobuste reproduktiivne sessoonsus on nähtavam kui teistel tõugudel. Aktiivsem periood selgelt väljendunud indadega on aprillist juulini. Karjatäkk leiab mära inna ja paaritab vabalt karjamaal, poegimised toimuvad karjamaal kergelt ja komplikatsioonideta.
Eesti tõugu hobune on saanud laste lemmikuks, neid ostetakse meelsasti taludesse ja eramajapidamistesse, toidetakse ja hellitatakse. Oma optimaalsest keskkonnast teise, enamasti rikkalikule söötmisele ja üksikpidamisele viidud eesti märadel on reaalne oht muutuda ülerasvunuks, sest nad saavad vajalikust enam energiat ja liikumine on tihti ebapiisav. Ainevahetus aeglustub, hormoonide teke väheneb.
Suguhormoonide teke väheneb looma liigtoitumuse ja üksikult peetavatel hobustel sotsiaalse suhtlemise vaeguse tõttu. Teisisõnu ei näita üksikud hobused välja oma inda. Enamikul rasvunud märadel on hormoonide vähesuse tõttu vähenenud ka suguorganite füsioloogiline aktiivsus – see tähendab folliikulite arengu puudumist või vähesust munasarjades ja emaka limaskesta aktiivsuse ning emakatoonuse ebapiisavust.
Enamasti saab munasarjade ja emaka alatalitust ravida hormoonravimitega, ent kindlasti tuleks märad eelnevalt kontrollida ultraheli abil, et täpsustada probleem ja raviskeem. Nii mõnigi inda mittenäitav ning välimuselt paks eesti mära on osutunud hoopis tiineks, paaritatud ilmselt karjas oleva täkksälu poolt.
Sporthobuste tõugude märadele iseloomulikke günekoloogilisi probleeme nagu anatoomiline pneumovagiina ja sellest tingitud emakapõletik, täheldatakse eesti märadel väga harva. Käestpaarituse ja emakaseisundi kontrolliga teostatud tiinestamised on andnud väga kõrge tiinestumis-tulemuse. Mittetiinestumist on rohkem vabapaaritusega karjades, kus inimene enamasti ei kontrolli mära seisundit ning jätab kõik täku hooleks.

Jalahaigused
Ületoitmise teiseks probleemiks eesti tõugu hobustel on laminiit ehk kabjajooksva ehk kabjanaha põletik, kus kiire ainevahetuse muutuse tõttu kabjaluu avaldab survet nahkkabja närvidele ja veresoontele, põhjustades iseloomulikku longet ja kabjaluu deformatsiooni.
Laminiiti võivad põhjustada ka tiirud, hormonaalhäired, sünnitusejärgne põletik jm. ning tekib vereringe talitlushäire kabjas. Laminiit, tavaliselt esimestel jalgadel, on väga valulik, hobune ei taha liikuda ja püüab vältida toetumist valutavale jalale. Ülesöömisest põhjustatud laminiit avaldub 12–24 tunni pärast. Hobusele tuleb anda valuvaigisteid, tõsta kabja kannaosa näiteks pinderulli sidumisega selle alla. Kergemad juhtumid paranevad aja ja arstide abiga, raskemad võivad põhjustada hobuse sandistumise.

Kokkuvõtteks
Soovitan eesti tõugu märasid sööta mõõdukalt, anda neile piisavalt tööd ja liikumist, samuti jälgida nende reproduktiivset tsüklit ja vajadusel teostada ravi. Õige hoolduse korral annavad nad palju aastaid edukalt järglasi.