Eesti Vabariik 100 ja 100 eesti hobust

 Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul avaldame igal nädalal ühe eesti tõugu hobuse tutvustuse ja pildi kuni saame kokku 100 hobust. 

1. Rolf on sündinud 1998. aastal Saaremaal, i. Rommik, e. Elki, kasvataja Juhan Kuusk, omanik Jaan Rooda. Foto autor: Ago Ruus

Valisime esimeseks hobuseks sugutäkk Rolfi, et mälestada hiljuti lahkunud legendaarset eesti hobuse kasvatajat Juhan Kuuske, kes andis suure panuse tõu aretusse ja säilimisse. Rolf on tugeva keha ja hea tervisega täkk. Ta annab häid järglasi, kellest üheks tuntumaks on sugutäkk Rannik. Rolf on hea iseloomuga ja inimest austav ning teeb endiselt täkutööd. 

2. Tormis on sündinud 2012. aastal Pärnumaal, i. Tember, e. Arabella, kasvataja Raivo Gerlein, omanik Liina Lasn. Foto autor: Krista Sepp

Tormis alles alustab oma sugutäku karjääri, olles hetkel ainuke tunnustatud Taru liini esindaja. Ta on arhailisema eesti hobuse välimikuga, esindades pigem taluhobuse tüüpi kui „sportpüssi“. Siiski on tema hüppevõimsust ning head avarat liikumist hinnatud üsna kõrgelt. Iseloomult on Tormis väga meeldiv ja leebe, armastab inimestega koostööd teha ja on selles väga püüdlik. Ka suguloomana saavad tema karja kuuluvad märad ja varsad vaid parima kohtlemise osaliseks. Tormise tulevik, kas rakendis või ratsa, pole veel selgelt paika pandud, kuid võib kindel olla, et kõike ettevõetut teeb ta rahu ja rõõmuga!

3. Roosi (1990-2013), i. Rips, e. Tulda, kasvataja Peep Pärisoo. Foto autor: Ago Ruus

Roosi on tänapäeva eesti hobuse populatsioonis suure mõjuga märaperekonna alustaja. Roosi jättis tõule tunnustatud sugutäkud Rodeo (i. Roman), Aiken (i. Anakee), Teik (i. Tommi), Rasmus (i. Rosett), Rajur (i. Rosett), Repriis (i. Raksel) ning märajärglased Adeelia (i. Ando) ja Abeelia (i. Ando), kes omakorda on andud tõule kõrgelt tunnustatud järglasi. Märajärglane Amanda on aga näidanud ebaharilikku võimekust kestvusratsutamises. Roosi on kantud ka igaveseks filmiajalukku kui osatäitja filmis "Loojangule vastu", mille keskmeks on just eesti hobune ja tema saatus. Fotol on Roosi ja Anu Matsoo (Pärisoo) aastal 1995 eesti hobuste galopil. 

4. Rosinante on sündinud 1999. aastal Saaremaal, i. Rumm, e. Museta, kasvataja ja omanik Aili Kirst. Foto autor: Helin Kurisoo

Rosinante sündis tugeva ja reipa varsana, oli edukas noorhobuste ülevaatusel. Ta on mitmekülgne, nagu ühele eesti hobusele kohane. Alates 2004. aastast on ta toonud kümme varssa, kellest viimase sel aastal. Tema järglastest on täisvennad Rokenroll ja Reibas (i. Rool) saanud EHSis tunnustatud täku nimetuse (esialgu ajutise). Lisaks sellele, et ta on olnud suurepärane sugumära, on ta ka tubli võistlustel – sõitnud takistussõitu kuni 100 cm. Tänu oma intelligentsele loomusele on ta kannatlik ja hea õpetaja ka noortele algajatele ratsanikele.

5. Tohtri Error on sündinud 2009. aastal Pärnumaal, i. Elkar, e. Tooma, kasvataja Maret Kärdi, omanik Andreas Pernits. Foto autor: Liina Leppmaa

Error on ehe näide eesti hobuse universaalsusest. Tegemist on väga hea rakendihobusega, kes on kolm korda osalenud sõidu -ja veokatsetel kolmevõistluses. Talle ei ole võõras ka metsatöö – oma peremehele on ta asendamatuks abiks palkide metsast välja vedamisel. Väga hea iseloomuga täkk on olnud "õppematerjaliks" mitmel rakendikoolitusel, lastes algajatel end rahulikult mitmeid kordi ette ja lahti rakendada. Samuti on ta tõestanud ennast ratsahobusena ning teinud edukaid starte takistussõidus.
Tohtri Errori teeb eriliseks ka tema vähelevinud põlvnemine. Tema isaks on Elkar 598E, kuid esivanemate hulgast võib leida veel näiteks selliseid täkke nagu Tootsi 379E ning Tooder 347E. Tema sugupuus puuduvad aga sellised hobused nagu Rops 386E ja Miira 3097E. Järgmisel aastal on oodata ka Errori enda esimesi järglasi.

6. Rüütel on sündinud 2006. aastal Läänemaal, i. Rotser, e. Rilla, kasvataja Eva Oberschneider, omanik Maria Peterson. Foto autor: Külli Tedre-Gavrilov

Rüütel on suurepärase iseloomuga​,​ väga liht​sasti​ käsitle​tav hobune​.​ Hea töötahtega​ ja​ püüdlik, universaal​se kasutusega ning ​efektse välimikuga ​täkk. Ajapikku on tema trumbiks saanud küll koolisõit, aga ka takistused on talle väga meelepärased. ​J​ärglased on pärinud isa märgised, ilmeka väikese pea ja hea iseloomu. Põnev on​ alati​ "varsateo" juures ​​ennustada, mis värvi sünnib tulevane maailmakodanik.

7. Vibi on sündinud 2004. aastal Tartumaal, i. Vigur, e. Elli, kasvataja ja omanik Priit Ojamaa. Foto autor: Astra Oinus

Vibi on täitunud siiani ainult sugumära kohustusi ja andnud kaks suurepärast varssa, kes hetkel on alustamas ratsahobuse karjääri. Üks tore neiu hakkas Vibiga tegelema ja avaldas soovi, et võiks koolisõitu proovida. Sellesse suhtuti alguses skeptiliselt, et ega "vanale kalale" uusi trikke ei õpeta. Vibi aga üllatas oma kiire õpivõimega ja tekitas vaimustust ka teistes. Uued asjad on talle lihtsad ja olenemata oma pisut matsakast välimusest on ta graatsiline ja ei jää alla peenematele sportponidele.

8. Trikk on sündinud 2008. aastal Viljandimaal, i. Trevor, e. Tiksi, kasvataja ja omanik Ene Kurrikoff. Foto autor: Andreas Pernits

Trikk on koduselt kui pisike taskuhobune, kes oma nina lojaalselt inimesele sülle surub, samal ajal kui mudilased suksu seljas kõõluvad ja kõhu alt läbi poevad. Võistlustel aga kui tulihingeline püssikuul, kes igat meetrit aina kiiremini püüda soovib. Noorest peast tagaplaanile jäetud poisikesest on sirgunud aastate jooksul oma kodu hinnaliseim aare. Trikk on tõestanud oma hüppevõimsust paljudel võistlustel ja katsetel. Kõige meeldejäävam neist on Eesti hobuse päev 2016 Kurgjal, kus täkk pani kogu publiku ahhetama kui ületas ratsanikuga 135 cm kõrguse okseri. Trikk on oma isa Trevor 739E väärikas järglane ja hoiab eesti hobuse lippu kõrgel!

9. Aidi on sündinud 1992. aastal Saaremaal, i. Ando, e. Reidi, kasvataja Orissaare Ü/M, omanik Ingrid Randlaht. Foto autor: Ago Ruus

Aidi osteti viieaastasena Tondi Maneežile. Esialgu võistles ta kuni meetri kõrguseid parkuure, kuid leidis peagi oma tee siiski koolisõiduponina, võisteldes ka juunioride tasemel. Temaga koos on üles kasvanud paljud meie noored ratsanikud, tulles Aidiga ka medalikohtadele meistrivõistlustel. Peale aktiivse võistluskarjääri lõppu oli ta pikalt kasutuses veel laste lemmiku tunnihobusena.

Aidi on oma iseloomult alati olnud heatahtlik ja leplik, olekult aga energiline ja väsimatu. Ta on täna veel täie tervise juures, veetnud üle viie aasta vanaduspõlve kaunil Lahemaal ning üles kasvatanud oma esimese märavarsa Ruudu (i. Rodeo).

10. Elolinõ on sündinud 2007. aastal Võrumaal, i. Eduard, e. Remedia, aretaja Lilian Freiberg, omanik OÜ Puuhobu. Foto autor: Hanna Laas

Elolisõ juures köidavad tähelepanu nii ta välimus, iseloom kui ka nimi. Elolinõ tähendab võru murdes elujõuline/elus ja Elo on tõeline ellujääja. Tahtejõulisust oli temas juba tuisusesse talveilma sündides ning ta on vapralt üle elanud ka kohutava õnnetuse, mis jättis pooleli tema paljulubava võistluskarjääri. Seetõttu on Elost saanud hoopis Puuhobu talli parim ja armastatuim sugumära. Tema järglased on samuti olnud varsast saati lausa erakordselt hea närvikava ning inimsõbraliku käitumisega. Elolinõ (sõpradele Elukas) on täpselt see hobu, kelle selga lapsed ja algajad oma esimeseks sõiduks ronida julgevad ning hiljem eneselegi üllatuseks ratsutama õpivad.

EV 100
Rolf 716E
Tormis 882E
Roosi 3496E
Rosinante 3752E
Tohtri Error
Rüütel 838E
Vibi 4253E
Trikk 875E
Aidi 4396E
Elolinõ 4338E