Eesti hobuse aretus

Eesti t?ugu hobune kuulub p?hja-metsahobuste rühma. Kohalikud tingimused on aastasadade vältel kujundanud selle t?u selliseks, nagu me tänapäeval teda tunneme. Ta on kasvult väike, elava loomuga, väle, vastupidav, vähen?udlik, pika ea ja suure sigivusega.

1921. aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati t?uraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veoj?ud p?llumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulast?ug.

1921 - 1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt, mille tagajärjel suurenesid eesti hobuse m??dud. Tänapäeval, mil hobuse osatähtsus veoloomana p?llumajanduses on muutunud olematuks, on hakatud teda aretama tagasi endiseks väikesekasvuliseks ja kergematüübiliseks. Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks. Selleks sobivad vähen?udlikud ja vastupidavad väikesekasvulised eesti hobused aga suurepäraselt. Eesti hobune on levinud peaasjalikult saartel ja Lääne-Eestis. Tema väikese arvukuse tõttu on t?ug kantud maailma ohustatud loomat?ugude nimekirja.

Praegu k?igub eesti hobuste üldarv Eestis 2000 ringis. Aretuses kasutuses olevad sugutäkud jagunevad 7 liini: neist 4 kohaliku p?lvnemisega liini ja 3 soome täkkudega sisestaval ristamisel saadud liini. Tänapäeval on eesti hobuse aretuses v?etud suund puhasaretusele. Täkuliinide ja märaperekondade vähesus n?uab eesti hobuse kasvatajatelt väga tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära t?usisest veresugulust.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud eesti tõugu hobuse kui ohustatud tõu säilitajana.

Eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidaja, jõudluskontrolli läbiviija ning ohustatud tõu säilitajana on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud Eesti Hobusekasvatajate Selts  www.ehs.ee ja Eesti Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts www.eestihobu.ee