2019

 Eesti Hobuse Kaitse Ühingu

üldkoosoleku protokoll

20. aprill 2019; Tihuse, Muhumaa

Algus kell 11.30

Koosoleku juhataja: Aleksei Lotman

Koosoleku protokollija: Hanna Tamsalu

Osavõtjate nimekiri lisalehel: osales 17 ühingu liiget, sealhulgas 3 volitatut, ja 11 külalist.

 

Kell 11.30 algab Eesti Hobuse Kaitse Ühingu erakorraline üldkogu.

 

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine

Aleksei Lotman avab koosoleku ja teeb ettepaneku valida koosoleku protokollijaks Hanna Tamsalu.
Otsus: valida koosoleku protokollijaks Hanna Tamsalu häältega 16 poolt, 1 erapooletut

Koosoleku juhatajaks pakutakse Aleksei Lotman.
Otsus: valida koosoleku juhatajaks Aleksei Lotman häältega 16 poolt, 1 erapooletu

Koosoleku kutsega esitatud päevakord:

1. Üldkoosoleku avamine, päevakava kinnitamine.

2. Juhatuse 2018. aasta majandusaruanne.

3. Revidendi 2018. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.

4. 2018. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.

5. 2019. aasta tööplaani arutamine.

6. Ettekanne: Eesti hobuse geneetilistest uuringutest Eesti Maaülikoolis.

7. Tihuse hobuste esitlus; aretusvalikute ja seisukohtade tutvustamine.

Ettepanekuid päevakorra muutmiseks ei ole. Kinnitatakse päevakord 17 poolthäälega. 

2. Juhatuse 2018. aasta majandusaruanne – Triin Visamaa.

2018. aasta lõpus kuulus Eesti Hobuse Kaitse Ühingusse 65 liiget. Tegevusaasta jooksul lahkus ühingust 2 liiget ja astus ühingusse 1 liige.

Üldkoosolek toimus 29. aprillil 2018. Juhatus jätkab koosseisus: Meeri Lonn, Triin Visamaa, Triin Lepik, Priidu Tikk ja Aleksei Lotman. Revident Helin Kurisoo. Juhatuse koosolekud toimusid 19. märtsil 2018 ja 2. juulil 2018 Lihulas, mõlemal koosolekul osalesid kõik juhatuse liikmed. Arutati jooksvaid küsimusi. Teisel koosolekul valiti juhatuse esimeheks Triin Visamaa.

Täkkude karjamaa tegemisel eeltööd käivad, võimekus tagada aastaringne pidamine esialgu puudub. Liikmeküsitlusele on vastanud 16 liiget. Fotoprojekti EV100EH toimib (pilditöötlusega on kaasa aidanud Kelly Ilp), kuid vaja veel juurde hobuseid. Suur tänu Rael Säkkile hobuste väljaotsimise eest. Facebookis EHKÜ lehekülje fännide arv on pidevalt tõusnud. Kodulehel on jooksvalt uuendatud täkkude infot ja kajastatud sündmusi. EVA arvutiprogrammi ja DNA uuringute osas suheldakse edasi.

Kogu töö EHKÜs on olnud vabatahtlik. Rahaline olukord hea, tulud ületavad kulusid. Liikmemaksu on tasunud 66% liikmetest.

 

3. Revidendi 2018. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne – Helin Kurisoo.

EHKÜ majandusaasta aruande järgi oli 2018. aastal tulusid summas 1143 €, sellest 91% liikmemaksud, 9% trükiste müük. Enamus kuludest moodustas üldkoosoleku korraldamine, 20% veebiteenused. Tulusid laekus 764 € võrra kuludest rohkem.

Uus juhatus suutnud majandustegevuse plusspoolel hoida. Majandustegevus ja aruandlus vastavad seadustele ja ühingu põhieesmärgile.

 

4. 2018. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.

Otsus: 17 poolthäälega on üldkoosolek kinnitanud ühingu 2018. majandusaasta aruande.

Otsus: 17 poolthäälega on üldkoosolek kinnitanud revidendi aruande.

 

5. 2019. aasta tööplaani arutamine.

Triin Visamaa:

1. Jätkatakse geneetilise mitmekesisuse arvutiprogrammi EVA käivitamisega ja tulemuste analüüsiga, sh programmi sisend- ja väljundinfo strateegia välja töötamine, tulemuste rakendamine geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks, inimeste teavitamine.
2. Viia lõpule EV100EH pildiprojekt (koguda veel 6 hobust, lõpp mai 2019), uuendada kodulehekülge.
3. Jaanuarikuisel juhatuse koosolekul arutati täkkude sperma kogumist. Mõtlesid valida välja kas vanad täkud või ruunamisele suunatavad. Näitena täkk Ex 695E, kes on 27-aastane ja suguvõimetu tõenäoliselt vana vigastuse tõttu. Omanikuga kokkuleppel prooviti kunstlikku spermakogumist, aga protseduur ei õnnestunud.
4. Soov korrastada liikmete nimekiri. Suve jooksul võetakse ühendust nendega, kes pole aastaid koosolekul osalenud või liikmemaksu tasunud. Kui senistel liikmetel huvi puudub, arvatakse EHKÜst välja.
5. Jätkamine täkkude karjamaa ja talvise pidamise teemaga. Selgeks saanud, et täkukarjamaade puhul probleem pigem talvine pidemina, mitte suvekarjamaa. Loodetakse EVA programmiga anda soovitusi omanikele jäetavate täkkude kohta.

Arutelu: EVA programmi andmebaasis on praeguseks 10 000 hobust. Aega on võtnud andmete konverteerimine programmile loetavale kujule (numbriliseks). Andmete täiendamine selekteerivaks, kas on suguvõimelised loomad, ruunamised, müük välismaale jmt - palju on omanike poolt teavitamata. Kõigil hobustel pole olnud korrektseid sünnikuupäevi ja leitud on põlvnemiste vigu. Andmete läbijooksutamine programmist on andnud palju veateateid, on tulnud neid vigu taga otsida. Programm annab vastuseid numbriliselt, mida on vaja palju mõtestada. Programm soovitab paaride valikul vähimat võimalikku inbriidingut, aga annab ka teisi tabeleid, mis otsiks välja geneetiliselt populatsioonis vähem kasutatud loomi (see huvitab rohkem). Näiteks eesti hobuste kohta ei ole aretusväärtuse numbrit kokku lepitud, et programmi eelhäälestada. Programm eeldab, et kõik need hobused, mille kohta pole põlvnemine teada, ei ole omavahel suguluses (näiteks 1980-tel „Vilsandilt tulnud“ ilmselgelt omavahel seotud hobused arvestab geneetiliselt erinevateks). EHKÜ ei ole aretusühing, mis on programmi rakendamiseks EHKÜ tugevus. Olles neutraalne 2 aretusühingu kõrval on EHKÜ soovitused ehk usaldatavamad.

Sperma kogumine. Vanad täkud haruldase põlvnemisega on üks prioriteetidest. Noored, kes samuti haruldase põlvnemisega, aga omanik ei saa täkuna pidada, oleks teine. Lisaks mõtelda nendele, kes küll pole haruldase põlvnemisega, aga kelle sportlikud või käitumise eeldused võivad ilmneda alles pärast ruunamist. Katsetatud Ex-i juhtumile kulutatud ca 300€ (koos transpordiga ja omaniku nõusolekul). Sperma säilitamine ehk pole üleliia kallis, sõltub kogusest ja teenusepakkujaid on erinevaid.  

Haldja Viinalass, EMU, tunnustab teemaalgatuse eest, mis peaks olema riigi ülesanne. Eesti on üks vähestest riikidest, millel ei ole loomade geneetilise ressursi programmi. Sperma säilitamisel oluline ka selle kvaliteedi hindamine. Spermapankadel on standardid, mitu doosi looma kohta varutakse ja millistel tingimustel doose ära kasutatakse (kui doose vähe, siis kogutakse poegadelt juurde jne). Ka eesti maakarja veiste puhul tegeleb säilitamise teemadega MTÜ. Ministeerium on lubanud 2019 kevadel loomade geneetilise ressursi töörühm kokku kutsuda, FAO uurib, mida riik on teinud viimase 10 aasta jooksul. Maaülikoolil on EVA programmiga kogemus olemas, korraldanud ka kursuseid. Probleemiks ongi nimetatud veateated, mis vajavad ühekaupa parandamist.

Aastal 2020 on EHKÜ 20. aastapäev. Kas mõelda konverentsile? Kas leiame rahastamisvõimalusi? Võrreldes ajaga, kui EHKÜ alustas, on eesti hobuse olukord paranenud ja EHKÜl on olnud selge roll – seda tasub tähistada.

Martin Kivisoo: kõigi hobusekasvatusega tegelemise aastate jooksul on täkkude pidamise probleem päevakorral olnud. Eesti hobuse pidamise eest makstavast toetusest võiks iga looma kohta jääda 3-5 € täkkude fondile, et väärtuslikud täkud püsiks Eestis ja suguvõimelistena. Hobusekasvatus oli 27 aastat tagasi entusiasm, nüüd on majandustegevus, kuid täkkude pidamine on jäänud tänaseni entusiasmiks. Ka näitustel heade tulemustega looma ei soovita osta ja seetõttu lähevad ruunamisele.

Aleksei Lotman: Nõus murega, aga EHKÜl maksimaalselt võimalik tegeleda sperma säilitamisega või arutelu tõstmisega riiklikul tasandil. Uue EL programmperioodi eelnõudes on detaile vähem ette kirjutatud, võiks midagi olla võimalik, kuigi väheusutav. Arutelu: kui Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 on eritoetuse võimalus maakarja pulli pidamiseks, teha ettepanek uue MAK kontekstis ka tunnustatud täkkude pidamise kõrgemat toetamiseks.

Triin Visamaa – EVA programmi abiga oskaks pakkuda 2018 sündinud varssade osas, kes vähem/rohkem ohustatud. Loodame, et saab hobusepidajale teada anda enne ruunamist EVA abil soovitusi juba 2019 aasta lõpus. Programm on küll vabavara, aga sellel ei ole „Windowsi nägu“, seega kasvatajatel vast sobivam võimalusi kaaluda pigem EHKÜ kaudu ja Triin on kõige rohkem tegelenud. (Andmed stiilis – hobusel nr 537 on x koefitsient 0.38). Võimalik on programmi häälestada, et nt araabia veresusega loom on vähemsoovitu, kuid see hinnang oleks subjektiivne (või vajab pikemat arutelu hobusekasvatajate vahel konsensuse saavutamiseks), praegu matemaatilisi eelistusi pakkuma ei hakata.

 

6. Ettekanne: Eesti hobuse geneetilistest uuringutest Eesti Maaülikoolis - doktorant Erkki Sild

Veebruaris 2019 avaldati DNA mikrosateelliitidest artikkel ajakirjas Livestock Science. Uurimiseks koguti nii verd, karva kui spermat. Võrreldi mitmeid tõuge, sh eesti hobune, kui palju nende geneetilised markerid on ühesugused või erinevad. Eesti hobused on uuringu järgi sarnased Mongoolia ja jakuudi hobustega. Kõigi markerite võrdluses on väga erinevad Norra tõud (4), mis on ka omavahel erinevad (ühtlikkus tuleneb tõenäoliselt sellest, et tõuraamat on suhteliselt kinnine juba tõuaretuse algusest peale). Eesti kohalikel hobustel (eesti, tori, raskeveo) on omavahel sarnasused olemas, aga nad on siiski geneetiliselt eristatavad. Samas Läti hobune ei ole geneetiliselt unikaalne. Tori hobuse tõu geneetiline struktuur on sarnane Kesk-Euroopa kiirushobuste omaga.

Ajakirjas Animal Genetics ilmumas ka teine artikkel – mitokondriaalse DNA ja Y-kromosoomide andmete võrdlemise kohta 10 tõus, sh 3 Eesti hobusetõus. Regioonide emaliinid ei erine teineteisest statistiliselt oluliselt, kõige varieeruvam on tori hobune. Eesti hobusetõugudel puudub y-kromosoomis variatsioon (kodustamise ajal oli kasutuses vähe täkke, aga uuringuvõrdluses vaadeldi ka vähe markereid (5)).

 

7. Tihuse hobuste esitlus; aretusvalikute ja seisukohtade tutvustamine. Martin Kivisoo, Keidy Jõgi

 

Foto: Kristiina Veltmander

 

 

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksei Lotman Koosoleku juhataja

(allkirjastatud digitaalselt) Hanna Tamsalu protokollija