2018

29. aprill 2018; Penijõe, Läänemaa

Algus kell 11.30, lõpp 17.20

Juhatas Aleksei Lotman

Protokollis Hanna Kreen

Koosoleku alguseks on 15 ühingu liiget, lisaks on vormistatud 3 volitust, EHKÜl on koosoleku toimumise ajaks 66 liiget. Korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate liikmete arvust.

Koosoleku juhatajaks kinnitati Aleksei Lotman. Koosoleku protokollijaks kinnitati Hanna Kreen.

Päevakord oli välja saadetud koos üldkoosoleku kutsega. Päevakorra järgimine sõltub sellest, kas revident jõuab oma punkti arutamise ajaks Saaremaalt kohale.

Kinnitati ühehäälselt päevakord järgmiste punktidega (kui revident jõuab kohale):

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine

2. Juhatuse 2017. aasta aruanne

3. Revidendi 2017. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne

4. 2017. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

5. 2018. aasta tööplaani arutamine

Vaheaeg; Ettekanded ja arutelu:

6. Hobuste treeningfüsioloogia alused. Loomaarst Kätlin Leisson.

7. Eesti hobuse muuseum Saaremaal. Ago Ruus.

8. Kohapeal algatatud küsimused.

Kohapeal andis ülevaate Aleksei Lotman.

2017. aasta lõpus kuulus Eesti Hobuse Kaitse Ühingusse 66 tegevliiget. Tegevusaasta jooksul lahkus ühingust 6 liiget ja astus ühingusse 2 liiget. 22. aprillil 2017. aastal toimunud üldkoosolekul valiti juhatus koosseisus Meeri Lonn, Triin Visamaa, Triin Lepik, Priidu Tikk ja Aleksei Lotman. Revidendiks valiti Helin Kurisoo. Juhatuse koosolekuid on toimunud 2: 5. juunil 2017 ja 24. novembril 2017 

Juhatus on otsustavalt kärpinud kulusid, kogu töö on olnud vabatahtlik. Triin Visamaa ja Triin Lepik tegelevad raamatupidamisega.

Üheks tegevussuunaks on jätkuvalt töö eesti hobuse geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks, sealhulgas EVA programmi abil. Oleme suhelnud ka Urmas Saarmaga tartu Ülikoolist. Tema üks doktorant on asunud uurima eesti hobuse mitokondri DNA mitmekesisust; töö valmimisel tutvustatakse seda EHKÜ liikmetele.

Teiseks oluliseks tegevussuunaks on jätkuvalt eesti hobuse populariseerimine. Koduleht ja Facebook’i leht on muutunud elavamaks. EV 100 – 100 eesti hobust on käivitunud. Saklas on avatud eesti hobust tutvustav väljapanek.

Juhatus on teinud esimesi samme ühingu liikmete aktiveerimiseks, sh korraldatakse liikmete küsitlus.

Juhatuse esimees on suhelnud Keskkonnaameti loopealsete projekti juhiga karjamaade teemal (ühiskarjamaa noortele täkkudele Saare- ja Hiiu maakondades). Juhatus saatis maaeluministrile ja keskkonnaministrile kirja seoses konikutega kujunenud olukorraga, väljendades muret, et konikuid võidakse hakata Eestis laiali jagama, mis oleks ohuks eesti hobuse kasvatajatele. Priidu Tikk on osalenud kahel koniku teemalisel ümarlaual Pärnus.

Arutelu: EHKÜ kuulub Maaeluministeeriumi hobumajanduse nõukogusse, senine EHKÜ esindajat Andres Tuvi hakkab asendama Priidu Tikk.

Aruande esitas EHKÜ revident Helin Kurisoo.

2017. aasta sissetulekud koosnesid liikmemaksudest, tasunud on 38 liiget. Kuludest 23% on lähetuskulud seoses muuseumi sisseseadmisega, 18 % kuludest on veebiteenustele. Juhatus on kulusid kärpinud (nt kontoripinnast loobumine ja raamatupidamise ümberkorraldamine). Majandusaasta tulu on 142 eurot, ühingul on varasid 17 015 eurot. 

Revident esitas ettepaneku kiita ühingu juhatuse tegevus heaks ning kinnitada majandusaasta aruanne. Juhatuse esimees kommenteeris tähelepanekuid: kulusid on küll kärbitud, aga ka sisutegevus pole olnud aktiivne.

Hääletamisel oli esindatud 19 ühingu liiget (lisandus 1 hääl).

Otsused hääletamise tulemusel:

1. kinnitada 2017. aasta majandusaasta aruanne: poolt: 19, vastu: 0, erapooletuid: 0;

2. kinnitada 2017. aasta revidendi aruanne: poolt: 19, vastu: 0, erapooletuid: 0.

Jätkub käimasolev tegevus eesti hobuse populariseerimine pildiprojekti EV100-100EH abil. Tutvustatakse eesti hobuse mitmekesisust, s.t mitte vaid ilusaid ja võistlustel edukaid loomi. 100 pildi lähedale veel jõutud ei ole, ettepanekud on oodatud. Soov on tegeleda ka kodulehe arendamisega, uuendades regulaarselt täkkude nimekirja ja lisades analüüse/artikleid/pildimaterjali eesti hobusest. 

Jätkub töö geneetilise mitmekesisuse suunal, töö EVA programmiga. Jätkatakse koostööd Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlastega.

Juhatus osaleb konikutega seotud ümarlaudadel, et vähendada ohte eesti hobuste turule. Osaletakse ka Eesti hobumajanduse nõukogu ja liidu töös. 

Võimaluste piirides tegeletakse eesti hobuste karjamaade teemaga, sh ühiskarjamaa loomisega noortäkkudele.

Arutelu konikute olukorrast ja murekohtadest Eestis. Hetkel asub Edela-Eestis vabapidamisel ca 120 looma, nende hooldamise tase on murettekitav. Kardetakse, et loomade laialijagamisel soovijatele tekib tugev ja õigustamatu konkurents eesti hobuste müügivõimalustele lähiriikide ratsakoolidesse. Tasuta loomade omahind on võrreldes omakasvatud loomade omahinnaga drastiliselt madalam. Lisaks võimalikud riskid tõupuhtusele ja karjamaadele ligipääsule. Mõningal määral on konikud olnud hobukultuurile kasulikud: teadlikkus, et hobuseid ei pea pidama ületalve tallides. Konikute projekti algus oli Madalmaades, seal piiratud karjamaal olevatele loomadele lisasööta ei anta ning kevadel on loomade suur suremus. Eestis selliseks käitumispõhimõttes veel valmis ei olda, loomade paljunemise küsimust ei mõeldud loomade Eestisse toomisel piisavalt läbi. Lätis on sarnase projekti tagajärjena loomad jagatud huvilistele laiali, kuid sead ei ole ka kohalikku põlistõugu. Kokkuvõtteks, tuvastatud on 3 liiki ohud: 1) geneetiline risu; 2) turukonkurents; 3) karjamaadekonkurents. 

Arutelu ühiskarjamaade ideest. Eesmärk anda noortäkkudele oma väärtuse näitamise võimalus enne kastreerimise otsuse tegemist (täkuna eluea pikendamine). Teema arendus on juhatuses Meeri Lonni ülesandeks, valmistab ette töögrupi detailide läbiarutamiseks ja korralduseks. Arutati, et korralduseks ei piisa maast ja tarast, tagada tuleb pidev järelevalve ja hooldus. Arutati, et põhiline noortäkkude kastreerimine toimub sügisel talliperioodi alguses või veebruaris ning seega peaks ühiskarjatamise protsess olema aastaringne. Esitati ettepanek täkukasvatajate ühistu loomiseks. Arutatu Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi poolt Maaeluministeeriumile tehtud ettepanekuid aretustoetuse ümberkorraldamiseks jõudluskontrolli osas: arvestada toetust nende loomade kohta, kellega reaalselt tegeletud jõudluse kontrollimiseks (nt 2-3 aastasena ülevaatus, 4-6 aastasena muud näitamised või võistlused). Arutati, et eesti hobusel on ka teised eesmärgid lisaks sportlikele ootustele, on karjamaade hooldaja. Võib kaaluda toetust suuremas määras nende loomade kohta, kelle jõudluse tegeliku kontrollimisega tegeletakse ning arvestada tuleb erinevate tõugude eesmärke. Arutati, et noortäkkude ühiskarjamaadele peaks saatma neid loomi, kelle geneetiline väärtus on suurem. Aga sellist valikut hakata tegema alles siis, kui täkukohti ei jätku. Kokkuvõtteks on 2 seotud teemat: 1) täkuna eluea pikendamise korraldus; 2) täkupidamise/jõudluskontrolli rahastamine. Ootus juhatusele: ühiskarjamaade visioonidokument saadetakse ühinguliikmetele arvamuste kogumiseks. 

Arutati tõuaretuse eesmärgistamist. Milline on optimaalne täkkude ja märade arvu tasakaal? Kuidas selgitada välja, milliseid isendeid paljundada? Maksimaalse mitmekesisuse saavutamiseks tuleks anda sigimisvõimalus kõigile loomadele, kuid väärtuslike loomade suurem paljundamine? Kas väärtuslik on aktiivses kasutuses loom või karjamade hooldaja? Haruldase märaperekonna esindaja võib kanda hoopis paljulevinud geene (näited olemas). Mida EHKÜ ühinguna eelistab? 

Arutati DNA fikseerimist, praegu võetakse täkkude DNAd vaid põlvnemise kinnitamiseks. Arutati, kas terve genoomi kaardistamine on tarvilik ja kasutatav EVA programmis (EHS haruseltsi koosoleku EMU teadlased hindasid terve genoomi kaardistamise hinnaks 100€ looma kohta). Lisaks EVA programmile on olemas ka teisi programme, kuid EHKÜs on teadmine vaid selle kohta. Arvutiprogrammide kasutajad/arendajad kinnitavad, inimeste teavitamine ja koolitamine ning tulemuste praktikas kasutamine on suurem töö kui arvutus sobivate paaride valiku kohta.

Vaheaeg 13.15-14.00

Kätlin Leisson on EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor (doktorikraad hobuste spordifüsioloogia alal) ning rahvusvahelise kõrgeima kategooria (FEI 4*) kestvusratsutamise võistlusarst. Lisaks on tegemist hobusekasvatajaga. Lektor räägib sellest, kuidas hobuse organism reageerib tööle, mida ja mil määral on võimalik treenida ning põgusalt ka söötmisest ja pärilikest haigustest.

Hobuste suur sportlik võimekus tuleneb eelkõige suurest lihasmassist (hobustel 45-55% kogu kehakaalust, kuid muudel imetajatel 30-40%). Treeninguga on võimalik mõjutada südame-veresoonkonda ja lihaseid, aga treeningute mõju on väike hindamiselundkonnale ja skeletisüsteemile. 

Skeleti osad arenevad kuni 7. eluaastani: noorhobustel peab olema piisavalt liikumisvõimalusi. Selgroog areneb kuni 6. eluaastani – NB! ratsahobuse arendamisel.

Lihaskiu tüüp on kaasasündinud, sõltub tõust, east, soost ja treenituse tasemest. I tüüp – aeglane, väsib aeglaselt, kasutab energiaallikana hapnikku, mis on pidevalt kättesaadav (oksüdatiivsed kiud). IIX tüüp – kiire, kiired kontraktsioonid, väsib kiiresti, energiavaru on piiratud lihassisese glükogeeniga (glükolüütilised kiud). IIA tüüp – kiire, oksüdatiiv-glükolüütilised kiud. Treeningu tulemusena lihaskiu tüüp on mingil määral muutuv, kuid 3 kuulise treeninguvaba perioodi järel on muutused taandunud.

Hobune hingab vaid nina kaudu, hindamise minutimaht treeninguga ei suurene. 

Südant saab treenida, see kaalub 8-10 kg. Pingutusega suureneb lihaste verevarustus ja drastiliselt väheneb aju ning kõhuõõne verevarustus (peast segi ja täis kõht,  eelnevalt söödud jõusööt tekitab probleeme).

Treening on efektiivne teatud ülepingutuse korral, samas liiga suur pinge põhjustab vigastusi ja pöördumatuid kahjustusi. Harjutuste vahel peab olema piisavalt aega taastumiseks. Baastreening madala intensiivsusega 5-6 nädalat, vähemalt 1 puhkepäev nädalas. Ettevalmistustreening ca 4 nädalat arendades vajalikku füüsilist vormi. Võistlusperioodi eesmärgiks pigem säilitada kui parandada: sarnane ettevalmistustreeninguga, kuid vähendada kõrge intensiivsusega tööd võistluste arvuga võrreldes. Puhkefaasiks soovitatav karjamaapuhkus igasuguse treeninguta: võimaldab hobusel taastuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Lihasvalu ei tulene piimhappest vaid lihase mikrorebenditest, mida suure pingutuse tulemusel on ebanormaalselt palju. Ka müoglobinuuria/ mustkusesus väljendub lihasrakkude väljutamisena kehast.

Ületreeningu ennetamine on parem kui ravi: jälgi iga muutust. Ületreeningu sümptomid avalduvad ilma kliinilise põhjuseta ning kestavad üle 2 nädala. Raviks on treeningu vähendamine või loobumine pikemaks ajaks.

Hobuse magu on väike, ülesandeks mehaaniline peenestamine, mahutab 8-15 l ja hakkab tühjenema , kui 2/3 on täis. Enne peensoolde jõudmist ei ole hobusel bakteriaalset detoksifitseerimist, seega on sööda kvaliteet väga oluline (koolikud). Jämesoole mikroobid on väga tundlikud, uue söödaga kohastumiseks on vaja vähemalt 2 nädalat harjutamist. Liigne jõusööt vajub mao põhja, tõstab soolhappe taseme kõrgele – piirkonda mis ei saa happega hakkama. Selle tulemusena on 60% sporthobustest ja 90% varssadest maohaavad.

Iga hobuse ratsiooni aluseks peaks olema koresööt, liiga vähe söödakiu lõpptulemuseks on maohaavandid ja akuutne laminiit. Koresööt on ka oluline kehatemperatuuri säilitamisel – 65% söödud energiast eraldub soojusena. Liigse jõusööda tulemusel tekib rasvhappeid kiiresti ja palju ning tulemuseks on kõhulahtisus, koolikud ja laminiit. 

Imetajatel ei ole proteiinivajadust, on aminohapete vajadus. Suurenenud vajadus on sporthobusel, kasvavatel hobustel, lõpptiinel ja imetaval märal. Liiga palju proteiini (sh nt kevadrohi) põhjustab suurenenud soojatootmise, suurenenud higistamise ja suurenenud vee vajaduse. Proteiini lagundamisel vabastatakse lämmastikuna uriinis (seda on tunda lõhnas ja näha värvusena), mis ärritab hingamisteid. 

Täiendavat energiavajadust on võimalik lahendada õliga.

Mineraalide vaegus ei mõjuta kasvukiirust, kuid võib põhjustada skeletihaiguseid. Liigne kogus on kahjulik, sest võib takistada teiste mineraalide omastamist. Ca:P suhe ei tohiks olla vähem kui 1:1. Elektrülüüte keha ei hoiusta, pigem soodustada joomist. Kui on tagatud normaalsed pidamis- ja söötmistingimused, ei ole vitamiinide lisamine tingimata vajalik.

Eesti hobuse teemaline väljapanek on korraldatud Sakla Muuseumi Lõve varakambrisse (endine Sakla hobupostijaama kelder). Sakla on ajaloolises mõttes eesti hobuse kasvatuse ja aretuse seisukohast erilise tähendusega koht – lähedalasuvas Uue-Lõve mõisas asus tegutses 19. saj keskel esimene eesti hobuse kasvatusele spetsialiseerunud erakasvandus. Temaatika aluseks on Laine Trapido artikkel „Hobuste maa“. Muuseumi uue juhataja Agnessa Sepa abiga on väljapanek avatud 2017. aasta suvest. Väljapaneku sisulise poole korraldasid Ago Ruus ja Jaan Rooda. Eksponaatideks on Voldemar Luhti valmistatud erinevaid hobutöid kujutavad puuskulptuurid ning Ago Ruusi fotod eesti hobuse kasvatajatest koos oma lemmikutega. Kappides on EHKÜ materjalide arhiiv ja Luhti parandamist ootavad skulptuurid. Aja jooksul on vaja lisada pealkirju ja jutustavaid tekste, vähemalt kakskeelsetena.

Ettepanekuid ei esitatud