2004

Ühingu tegevus jätkus 2003 aastal kinnitatud eesti hobuse säilitusprogrammi raamides ette nähtud suundades, kusjuures enamus tegevusi olid saanudki alguse möödunud aastal. Säilitustegevus on pikaajaline protsess, mille tulemused hakkavad ilmnema alles aastate pärast. 2004 aastal kahjuks mitmed kavandatud ettevõtmised jäid ära, kuna EHKÜ ei saanud sel aastal oma tegevuse edendamiseks riiklikku toetust. Ühing tegutses eelnevast aastast kokku hoitud vahendite toel, samuti omavahendite (liikmemaksud) ja sponsorrahade abil. Tähtis oli eelkõige jätkata alustatud tegevusi, et järjepidevus ei katkeks ja olla abiks eesti hobuse kasvatajatele meie oma põlise hobusetõu säilitamisel.

2004 aastal jätkus ja muutus tunduvalt konstruktiivsemaks EHKÜ initsiatiivil ellu kutsutud eesti hobuse komisjoni töö. Ühise laua taga leidsid mitmed seni erinevad tõekspidamised eesti hobuse tüübi ja tema aretuse edasiste suundade osas üksmeelse lahenduse, selgeks vaieldi paljud küsimused. Samuti jõuti otsusele, et eesti hobuse teaduslik uurimine on puudulik, seda tuleb edendada, tuleb selgemalt defineerida hobust, keda säilitame – eriti praeguses situatsioonis, kus eesti hobuse kontingent on väga kirju. EHKÜ poolt võtsid komisjoni tööst osa Jaan-Aleksander Rooda, Aleksei Lotman ja Raigo Kollom. Usume, et alustatud tegevus jätkub ka sel aastal.

EHKÜ pidas 2004 aastal kaks üldkoosolekut, kus kõrvuti organisatsiooniliste küsimustega olid päevakorras ka eesti hobuse säilitamisega seotud teemad. Ettekannetega oli kutsutud nendele esinema juhtivad töötajad Põllumajandusministeeriumist, VTA-st, EHS-ist. 2004 aastal sai alguse koostöö Soome Eesti Hobuse Kasvatajate Ühinguga, üheskoos püüame tõhustada tehtavat tööd eesti hobuse säilitamisel, aidata sõsarorganisatsioonil seada sihte ja varustada neid vajaliku informatsiooniga. Soomes on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud huvi eesti hobuse vastu, alates 2003 aastast on koondunud eesti hobuse kasvatajad ühingusse, ilmub infoleht KLEPPERI, on oma internetilehekülg www.sehy.net. Alustatud on eesti hobuste mitteametliku registri loomist ja eesmärgiks on avada eesti hobuse tõuraamatu Soome osapool.

EHKÜ jätkas 2004 aastal ajakirja Oma Hobu väljaandmist. Kõige tähtsam on jääda püsima, saada juurde tellijaid, populariseerida veelgi intensiivsemalt eesti hobust, olla abiks algajatele hobusekasvatajatele ning jagada vajalikku informatsiooni staažikatele kasvatajatele. Sel aastal muutus õhuke infoleht ajakirja mõõduliseks ehk 40-leheküljeliseks ja trükiarv suurenes 450 eksemplarini, ilmus 6 ajakirja numbrit. Kaastööd tegid sellised oma ala asjatundjad, nagu Haldja Viinalass, Urve Kaasiku, Raigo Kollom, Ulvi Martin, Andres Tuvi, Kati Leutonen, Terje Raudsepp ja paljud teised. Oma Hobus ilmunud artiklite teemadering puudutas võimalikult laialt eesti hobuse aretuse ja säilitamisega seotuid küsimusi, aga samuti üldiseid hobusepidamise algtõdesid. Ajakirja suund ongi võetud laiapõhjalise sisu suunas, et iga hobusehuviline leiaks siit endale huvitavat ja kasulikku lugemist. Eriline osa on uute kasutusalade otsimisel ja propageerimisel eesti hobusele, see on olulise tähtsusega tegevus ühe hobusetõu säilitamisel.

Paralleelselt ajakirja väljaandmisega tegutseb aktiivselt ka eesti hobuse kodulehekülg internetis www.esthorse.ee. Siiski mitte kõigil hobusehuvilistel ei ole interneti vaatamise võimalust, seetõttu on trükisõnalise informatsioonikandja vastu jätkuvalt suur huvi. 2004 aastal toimus ainuüksi ligi 23 000 eestikeelse versiooni külastust, kahjuks on takerdunud ingliskeelse versiooni tegemine majanduslike raskuste taha.

EHKÜ tähtsaimaks tegevuseks eesti hobuse kasutamise propageerimisel oli 2004 aastal eesti hobuse takistussõidu karikasarja korraldamine. Üheskoos eesti hobuseid kasvatavate tallidega viidi suve jooksul läbi 7 osavõistlust Eestimaa erinevates kohtades (Tallinn, Hiiumaa, Saaremaa, Raplamaa, Harjumaa, Tartumaa) Võistlusjuhendi järgi peeti eraldi arvestust puhtatõulistele eesti hobustele ja ristanditele. Puhtatõuliste eesti hobuste arvestuses tuli võitjaks Tiia Gorbatšuk (RSK Parkuur) hobusel Reps (osales kokku 47 võistlejapaari) 165 punktiga ja ristandite klassis Kätlin Kiir (Saaremaa RSK) hobusel Anakee (osales 22 võistlejapaari) 162 punktiga. Karikasari saavutas kohe väga suure populaarsuse ja selle läbiviimise käigus selgus suur vajadus taoliste ürituste osas – kahjuks pole vabariigis mõeldud pikemat aega ponispordi edendamisele. Kõigi osavõtjate ühine soov oli, et karikasari jätkuks ka järgmisel aastal ja et samasugune võistlussari toimuks ka koolisõidu osas. Karikasari sai teoks eelkõige tänu sponsoritele – Oiltanking Eesti, Lincona Eesti, Meira Eesti, Farm Plant Eesti.

2004 aastal jätkus koostöö eesti hobuse sugulastõugude esindajatega (soome, leedu) ja lõime sidemed poola koniku kasvatajate ning uurijatega Poolas Popielno kaitsealal. Üheskoos teiste põlistõugude kasvatajatega on kergem otsida ellujäämise valemeid, on ju põhiprobleemid oma olemuselt ühesugused nii soome hobusel, poola konikul, leedu zemaitukai kui ka norra fjordi hobusel. Eriti nüüd, kus Eesti on täieõiguslik EU liige, peaksime tõhustama koostööd teiste põliste ja ohustatud hobusetõugude kasvatajatega. Sügiseks planeeritud rahvusvaheline säilitusalane konverents jäi EHKÜ-l sel aastal siiski finantsprobleemide tõttu pidamata, kuid idee pole siiski veel maha maetud.

Üleootuste edukaks kujunes EHKÜ osalemine oma väljapanekuga 8 kuni 10 oktoobrini 2004 Tallinnas toimunud rahvusvahelistel ratsavõistlustel. Tutvustasime nii eesti tõugu hobust kui ka ühingu tegevust. Äärmiselt populaarseks osutusid ajakiri Oma Hobu ja teised eesti hobuse trükised, samuti eesti hobuse videod. Kindlasti tuleb jätkata eesti hobuse tutvustustööd messidel, kogunemistel, ratsavõistlustel, selleks on tarvis koostada ülevaatlik ekspositsioon, trükkida plakatid, kulutusi nõuavad ka ülikõrged osavõtumaksud. Sellest johtuvalt saimegi 2004 aastal osaleda ainult ühel üritusel, sedagi tänu korraldajate vastutulelikkusele.

Alustatud on eksponaatide kogumist tulevase eesti hobuse muuseumi jaoks, mida planeerime teha Saaremaale Valjala valda Saklasse, kunagise ajaloolise Uue-Lõve eesti hobuse kasvanduse asukoha lähedusse. Samas kohas võiks asuda ka monument eesti hobusele, mille idee on küll välja käidud, kuid nõuab veel suurt teavitustööd.

2004 aasta ei olnud EHKÜ-le kuigi soodne, kuna ühingu ilmajätmine säilitustegevuse toetusest pärsis suuresti kavandatud tegevust. Vaatamata sellele oleme siiski optimistlikud ja uhked, et ka ühiskondlikus korras ja sponsorite abil saime eesti hobuse heaks mõndagi ära teha ja võime julgelt tõdeda, et täna on eesti hobuse olukord tunduvalt kindlam kui aasta tagasi, milles väikene osa on kindlasti ka EHKÜ tegevusel.