2000-2001

Tagamaks eesti hobuse püsimise Eestimaal, tema genofondi säilimise ning mõningase suurendamise, selle hobusetõu teadvustamise ning väärtustamise meie rahva hulgas, asutati 18 augustil 2000.a. kodanike vaba tahte ja algatuse alusel iseseisev valitsusväline organisatsioon MTÜ Eesti Hobuse Kaitse Ühing, mille liikmeteks võivad olla nii eesti hobuse kasvatajad kui ka kõik need, kes tunnevad muret eesti hobuse tuleviku pärast. Oma tegevusega toetab ühing ühtlasi Eestimaa traditsioonilist maakultuuri ja külaelu.
Hobune on kaotanud oma koha traditsioonilise põllumajandusloomana, kuid samas pole ta ka leidnud veel oma eksisteerimiseks vajalikku kohta mõnes teises eluvaldkonnas, näiteks lemmikloomana maaperes või vaba aja veetmise kaaslasena linnainimesele.
Üks võimalus oleks eesti hobuse viimine tagasi loodusesse, tema kasutamine looduskaitsealadel pool-looduslke koosluste hooldajana ning kes teab - võibolla loome tõutuumiku säilitamise eesmärgil tulevikus talle ka kaitseala. Praegu toimub Lääne-Eesti ja meie saarte rannikul pärandkoosluste kiire võsastumine ja ranniku roostumine, kuna nendel aladel on suures osas lõppenud karjatamine. Enamikes Euroopa riikides on intensiivse majandustegevuse tulemusel rannikule iseloomulikud pärandkoolsused suurelt jaolt juba hävinud.
Seega omavad meie rannakarjamaad rahvusvahelist tähtsust. EHKÜ tahab olla siin sillaks hobuseomanike ja looduskaitsjate vahel, sest meie looduse mitmekesisuse kaitsmine eeldab nii pärandmaastike ja pärandkoosluste kui ka pärandtõugude kaitsmist.

Ühingu tegevusest
Esimese suurema üritusena toimus 18.11.2000.a. Kuressaares konverents “Kuhu sammud – eesti hobune?”, kus oli kõne all tõu säilitamine, eesti hobuse kasutamine maaturismis ja ponispordis, hobuste karjatamisega seotud looduskaitselised aspektid ning tutvustati uut põllumajanduse keskkonnaprogrammi ja selle juurutamisega seonduvat.
Detsembris 2000 toimus Matsalus teabepäev, kus tutvustati sealsel kaitsealal tehtavat tööd hobuste (ja teiste koduloomade) karjatamise osas rannakarjamaadel.

2001 aastal jätkasime taoliste teabepäevadega Eestimaa erinevates paikades, kus veel kasvatatakse eesti tõugu hobuseid. Märtsis 2001 saadigi järjekordselt kokku Saaremaal Valjalas. Peateemaks oli seekord uute karjamaade kasutusele võtmine loodaval Laidevahe looduskaitsealal.
Juulis avati koostöös Läänemaa Muuseumiga Haapsalus näitus “Meie oma hobune”, mis oli pühendatud eesti hobusele seoses tema kasvatuse ja aretuse organiseeritud tegevuse alguse 80 aastapäevaga. Koostatud ja trükitud on voldik eesti hobuse tutvustuseks (eesti ja inglis keeles).
Augustis toimusid Saaremaal eesti hobuse päevad. Kolme kauni suvepäeva jooksul hinnati noorhobuseid, toimus pidulik aktus ja konverents teemal “Eesti hobune ja tema sugulastõud”, kus osalesid ka soome hobuse, gotlandi poni ehk russi ja leedu hobuse ehk zemaitukai kasvatajad. Toimus Aenga hobuste ühiskopli külastus ja ratsavõistlused.

Rannaniitude hooldamine ja majandamine
Tõu säilimise seisukohast lähtudes on põhiliseks eelduseks karjatatavate maade olemasolu. Pärast maa- ja omandireformi rakendumist on kõige suurem oht olnud eesti hobusele just endiste karjamaade kadumine. Uued karjatamisvõimalused on aga avanemas seoses uute kaitsealade loomisega ja sealsete kaitstavate maade hooldamisega.
Loodavat Laidevahe kaitseala iseloomustab madalaveeliste rannikulõugaste ja rannaniitude mosaiik, millele lisandub hulganisti vanu kinnikasvanud puisniidulappe ja rannikuniitudele tekkinud võsalehtmetsi. Ajalooliselt on ala olnud põllumajanduslikult kasutatav heina- ja karjamaadena. Kaasajal on suurem osa alast kasutamata või tugevalt alakarjatatud. Vastavalt Laidevahe LK üldplaneeringule on paika pandud piirkonna vajalik edaspidine tegevus, mis näeb ette loodusrikkuste peamise säilitamise tagajana uute karjamaade rajamist ja karjatamiskoormuse suurendamist. EHKÜ poolt algatatud projekt hobusekopli loomiseks oligi üks osa selles valdkonnas. Rajata ca 70 ha suurune Aenga rannakarjamaa, kus hobused saavad aastaringselt asuda. Siin leidub tuulevarjulist metsa ja lisatoidu andmiseks asub sellel territooriumil endine heinaküün, mida hobused saavad kasutada varjualusena.
Hobune rannas on säästva maaelu sümbol. EHKÜ korraldas REC Estonia toetusel 21-22 aprillil 2001.a. karjatamiskopli tarastamise talgud praegu kasutusest väljas oleval alal. Aktiivselt aitasid talgute ettevalmistamisele ja läbiviimisele kaasa Valjala Vallavalitsus, Valjala kool, Saaremaa Keskkonnateenistus ja kohalikud hobusekasvatajad. Maikuus saabuseid aga koplisse juba esimesed hobused.