EVA programmilt hobusekasvatajale « Uudised « Eesti Hobune

Sissejuhatuseks: EVA programm – miks ja kuidas?

Oleme taas saanud PRIA-lt uuendatud andmed ning kodeerinud need programmile sobivaks. Selgituseks: kõige probleemsemad olid vanemad tõuraamatu kanded ja need korrastati programmi esmakordsel käivitamisel 2019. aastal. Pärast taasiseseisvumist sündinud hobuste andmetega probleeme üldiselt pole ja nende kodeerimine läheb kiirelt. See osa tuleb aga igal aastal uuesti läbi teha, sest hobused liiguvad karjast välja, ruunatakse või antakse tõuraamatu number. Samas on nimekirjas ka hobused, kelle kohta pole seltsile saabunud teateid (ruunamine, surm) ja/või omanike kontaktandmed puuduvad – need on täkkude tabelis tähistatud märkusega „Staatus teadmata“. Kui teate mõne täku kohta, et ta on ruunatud/välismaal/surnud või vastupidi kindlalt veel täkk, siis palume kindlasti teada anda, et saaksime parandada.

Juhime tähelepanu, et EVA programmi sisend põhineb olemasolevatel põlvnemisandmetel (PRIA registril). Seega EVA programmi tulemused ei pretendeeri absoluutsele tõele kirjeldamaks genofondi seisukorda esiteks sellepärast, et ka kõige ideaalsemad põlvnemisandmed (põlvnemistabel, sugupuu) omavad tegeliku põlvnemisega (genotüübiga) vaid tõenäosusel põhinevat seost. Teiseks kallutavad põlvnemisandmete analüüse valeandmed ja andmete puudulikus. Kõike eelnevat avestades usume siiski, et EVA programmi abil analüüsida põlvnemisandmeid ja nendest lähtuda aretusvalikutes on parem kui mitte midagi.

EVA programmi poolt antavad tulemuste failid on vabaks kasutamiseks kõigile ja leitavad allpool (tekstifailid). Küll aga võivad need numbrijadad tekitada palju küsimusi, saame aidata tõlgendamisega, kel täpsem huvi. Kes soovib lihtsamat ülevaadet, siis oleme koostanud mõned tabelid ja joonised, mis annavad ülevaate sellest, kui levinud põlvnemisega on täkud ja milline on hobuste jaotumine suguluskoefitsiendi alusel. Töötamine selle programmiga on osati veel katsetamisjärgus ning palju muudatusi tuleb teha nn käsitsi – see tähendab, et võib esineda vigu. Võõrtõugudest on välja toodud vaid araabia hobuse ja šetlandi poni osakaal täkkude põlvnemises ning need arvutused on tehtud käsitsi.

Mida pakume hobuseomanikule?

1. Koefitsientide tabel (vt allpool), kus oleme suguluse koefitsientide suurused jaganud eri värvi klassidesse, et visualiseerida täkkude ja märade jaotumist. Lisaks joonis, kus on näha analüüsitud hobuste jaotumine vastavalt sünniaastale ja suguluskoefitsiendile.

2. Täkkude tabel (vt allpool), kus on iga täku järel koefitsiendid, mis näitavad täku keskmist sugulust teiste täkkudega ja märadega (võrreldakse elus olevate hobustega), inbriidingu näitaja, täku andmed. Oleme lisanud araabia hobuse ja šetlandi poni osakaalu põlvnemises ning põlvnemise puudulikkuse alates 1970. aastast, sest need on olulised suguluse koefitsiendi usaldusväärsuse hindamisel.

3. Kõigil on võimalik küsida vastavad suguluse koefitsiendid ka oma märade kohta. Mida väiksem on koefitsient, seda vähem levinud põlvnemisega on tegemist. NB! Koefitsient on madal ka siis, kui põlvnemine on teadmata ja/või on seal võõrverd.

Soovitame lisaks hobuste jõudlusomadustele jälgida ka hobuste sugulust teiste eesti hobustega, et võimalusel kasutada aretuses vähelevinud põlvnemisega hobuseid. See tagab suurema geneetilise mitmekesisuse.

Küsimuste korral võtke julgelt ühendust. Infopäringud palume saata meilile info@esthorse.ee

Triin Visamaa, Priidu Tikk

Galeriid

EVA programmilt hobusekasvatajale

Videod