Oleme harjunud läbi aegade tõsiasjaga, et saartel on rannakarjamaadel suureks abiks nende hooldamisel ikka olnud eesti tõugu hobused. Poollooduslikel kooslustel on ka mujal olnud eesti hobune agar rohusööja – Lahemaal, Häädemeestel, Karulas jne.
Nüüd siis on keskkonnaametnikud leidnud, et eesti hobune ei tule järjest suurenevate kinnikasvavate rohumaade harimisega toime ja toonud siia Hollandist selle töö tegemiseks appi Poola päritolu konikud. Need Poola professori Vitelani poolt möödunud sajandi 30-40ndatel aastatel taasaretatud kunagisele metsikule hobusele ehk tarpanile sarnased hobused on vallutanud pea kogu Euroopa – lisaks Hollandile, kuhu esmalt neid XX sajandi teisel poolel mereäärseid rohumaid hooldama Poolast viidi, kohtab konikuid veel Lätimaal, Bulgaarias, Horvaatias ja nüüd siis ka Eestimaal.
Möödunud nädalal saabuski üks autorong konikutega (kokku 23 looma) Soomaa rahvusparki ja teine Pärnumaale Sookuninga looduskaitsealale (25 looma). Soomaal Halliste jõe äärsel Tipu luhal sai konikute peremeheks siinsete maade hooldaja Georg Artma, kes seni küll ainult lihaveistega tutvust teinud. Esialgu asuvad hobused ca 15 ha suurusel tänavu juba korra niidetud luhal, kus on kasvanud kena ädal. „Siin saavad konikud end rahulikult kosuda vastu tunduvalt külmemat talve, kui seda Hollandis on“, arvas Artma. „Siin on ka metsaalust, et varjuda tuulte ja vihma eest.“ Tipule saabunud hobuste hulgas on 4 täkku ja need täkukarjad olid juba Hollandis moodustunud. Toodud hobused on 5-6 aastased ja nooremad, on ka tänavusi varssu. Talveks on omanikul kavas viia hobused teise kohta, kus on rohkem metsa.
Pärnumaal Lanksaare lähedal hoolitseb konikute eest eesti maakarja entusiast Ädu Leesment.
Pikemalt tuleb konikute teemal juttu oktoobrikuu Oma Hobus. Pakume ka kommentaare nii looduskaitsjatelt kui ka hobuseinimestelt.
Konikutest Lätimaal saab lugeda Oma Hobu nr 4/2008 (Silvia Lotmani artikkel „Läti rohumaadel kappavad metsikud hobused“).
a.r.