Eesti tõugu hobuse säilitusprogramm

Kinnitatud EHKÜ üldkoosolekul 17.11.2007

I Õiguslikud alused

Säilitusprogrammi õiguslikeks alusteks on:
1. Eesti Hobuse Kaitse Ühingu põhikiri
2. Eesti Vabariigi põllumajandusloomade aretuse seadus
3. Euroopa Liidu määrused ja direktiivid, mis puudutavad tõugude säilitamist
Programm on kooskõlas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt 7. märtsil 2003.a. kinnitatud eesti hobuste aretus- ja säilitusprogrammiga


II Eesmärk.

Eesti hobuse säilitamistegevuse eesmärgiks on eesti hobuse kui kohaliku aborigeense ja väga vana loomatõu genofondi ja tüübi (tüüpide) säilitamine ning ristamiste mõjude vähendamine.
Kuna eesti tõug on väikesearvuline ning seetõttu kantud väljasuremisohus oleva tõuna ÜRO FAO maailma ohustatud-säilitatavate tõugude nimekirja, on esmaseks ülesandeks tema säilitamine, sest eesti hobune on ka osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie kultuuripärandist.
Säilitusprogrammi eesmärgiks on tugeva kuiva konstitutsiooniga, hea iseloomuga, vaba liikumisega, vähenõudliku ning hea söödakasutusega keskkonnasõbraliku eesti hobuse säilitamine puhasaretuse ja valiku teel. Programmi lähtealuseks on eesti tõugu hobuste populatsioon, mis on välja kujunenud sajandite jooksul kohalikes tingimustes, alates esimestest tähelepanekutest hobuse olemasolust Eesti aladel.
Kuna eesti tõus on suuruselt ja tüübilt erinevaid hobuseid, mis vastavad erinevatele nõudmistele, siis on programmi eesmärgiks nii eelpool loetletud omaduste kui ka tõusisese mitmekesisuse säilitamine.


III Säilitustöö põhimõtted

Tähtsaim aretustöö meetod on puhasaretus, mida rakendatakse tõu säilitamiseks. Puhasaretuse tähtsaimaks võtteks on õige paaride valik. Valikut tehes tuleb võrdsustada kõik genotüübid. Paaridevaliku eesmärgiks on säilitada tõule iseloomulikud omadused ja vältida inbriidingudepressiooni. Lähisugulaste vältimiseks tuleb tõu leviala laiendada üle kogu Eesti, soodustada vähemlevinud täkkude kasutamist ja levitada informatsiooni suguhobuste omaduste kohta.

Eesti tõugu hobuste populatsiooni säilimiseks ja arenguks tuleb koondada, koostada ja levitada informatsiooni tõu omaduste, pidamistingimuste ja kasutusvõimaluste kohta olemasolevate ja potentsiaalsete hobuseomanike hulgas, samuti hobusehuvilistele.


IV Tegevussuunad.

Eesti Hobuse Kaitse Ühingul ei ole tõuraamatu pidamise ega jõudluskontrolli teostaja õigusi, seetõttu piirdub ta muu tegevusega eesti hobuse säilitamiseks ja saab selles ka radikaalsemalt ning efektiivsemalt tegutseda. EHKÜ tegevuseks on kasvatajate, ametnike, otsustajate, rahastajate ja avaliku arvamuse mõjutamine puhtatõulise (ja seetõttu ristanditest suhteliselt väiksema turuväärtusega) rahvushobuse säilitamise entusiastide poolt. See toimub järgmistes suundades ja meetmetega:

1. Tegelike hobusekasvatajate ühendamine, nõustamine, koolitamine, toetamine. Kõigi aretusotsuste laialdase arutelu tagamine. Tegeliku algupärase hobuse säilitamisest huvitatud inimeste ühendamine, nende toetamine populatsiooni säilitamisel;
2. Avalike suhete arendamine, eesti hobuse propageerimine. Ajalooliste andmete kogumine tema kohta ja nende süstematiseerimine ning kirjanduse uustrükkide väljaandmine. Väljapanekud üleriigilistel üritustel ja rahvusvahelistel maaelu- ja turismimessidel. Interneti kodulehekülje jätkamine ja täiustamine.

3. Olemasoleva hobukontingendi kaardistamine ja andmebaasi koostamine (koos fotode ja põlvnemistabelitega). Andmete kogumine väljaspool vabariiki asuvate puhtatõuliste hobuste kohta;
4. Aretustöö ja tõuraamatu pidamise säilitusprogrammile vastavuse analüüs. Tõuraamatu kirjastamise abistamine ja toetamine;
5. Andmebaaside ja dokumentatsiooni süsteemi, algandmete usaldatavuse, analüüsivõimaluste ja avalikkuse parandamine (DNA, kiibid, tõuraamat internetis jne);

6. Puhtatõuliste järglaste saamise stimuleerimise taotlemine riigilt ja eraisikutelt, selleks tingimuste loomine ning hobusekasvatajate vastav nõustamine.
Tõupuhaste hobuste aretamisele orienteeritud hobuste aretamine:
a) tüübiliste suguhobuste pidamise ja soetamise toetamine;
b) suure aretusväärtusega täkkude pidamise toetamine;
c) inbriidingu vähendamise eesmärgil saadud varssade toetamine.
7. Riiklike toetuste jagamise ja kasutamise avalikustamine, kasutamise hindamine, ettepanekute tegemine toetuste süsteemi parandamiseks puhtatõulisuse eelisarendamiseks eesti tõus;
8. Koostöö Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti ning PRIA-ga eesti hobuse geneetiliste ressursside säilitustoetuste jagamisel ja osalemine vastavate seadusandelike aktide tegelikkusega vastavusse viimisel;

9. Puhtatõulistele eesti hobustele eeliste loomine materiaalsete tingimuste parandamisega. Materiaalse baasi ja organisatsiooni arendamine (karjamaad, kaitseala). Looduslähedaste pidamistingimuste loomine suure arvukusega tõuhobuste piirkonnas:
a) ühiskoplid suguhobustele, eraldi erinevatele soo- ja vanuserühmadele;
b) aastaringse väljas pidamise tingimuste loomine;

10. Teadustöö tõhustamine, toetamine ja selle tulemuste avalikustamine, perioodiliselt korraldatavate konverentside läbiviimine. Teadustöö teemade väljapakkumine eelnevalt hobusekasvatajatega konsulteerides. Tegelike kasvatajate ja teadustöö lähendamine;
11. Koostöö tugevdamine teiste organisatsioonide, teiste hobusetõugude ja teiste pärandtõugude kasvatajatega Eestis, samuti looduskaitsjatega ja maakondlike keskkonnateenistustega;
12. Rahvusvaheliste suhete arendamine teiste aborigeensete tõugude kasvatajatega ning organisatsioonidega.


V Organisatsiooniline tegevus.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing realiseerib säilitusprogrammi oma liikmete ja hobuseomanike kaudu.
Ühingu tegevused programmi elluviimisel on:
- hobusekasvatajate nõustamine; õppepäevade korraldamine;
- jõudluskatsete, näituste ja võistluste korraldamine;
- jõudlusandmete kogumine ja nende ettevalmistamine töötlemiseks;
- inbriidingu vältimiseks väikese koormusega täkkude pidamise toetamine;
- puhtatõulistele eesti hobustele eeliste loomine (nt karjamaad, kaitseala);
- eesti hobuste aretuse, uudiste ja ürituste kajastamine internetis ja meedias;
- koostöö kõikide organisatsioonide ja isikutega, kes on huvitatud eesti hobuse säilitamisest ja aretamisest.