Rühmatöö 2002

Rühmatöö EHKÜ tuleviku teemal 2002

Eesti Hobuse Kaitse Ühingu koosoleku teine pool oli planeeritud rühmatöödeks. Kuna kohale oli tulnud märksa rohkem rahvast, kui esialgselt planeritud, siis tuli moodustada mitu töörühma. Parema ülevaate saamiseks toome alljärgnevalt konspektina rühmatöö kulgemise, mistõttu esinevad kordumised, teemast möödaminemised, samas annab protokolliline esitlus loodetavasti ehedama ülevaate tegijate hulgas valitsenud mõttesuundumustest ja erinevate töörühmade küllaltki ühisest mõtlemisest.
- 1 rühm – hobusekasvatajad
- 2 rühm – küla- ja talukultuuri esindajad
- 3 rühm – meedia ja avaliku töö esindajad
- 4 rühm – noored

Rühmatöö nr. 1
• MILLINE ON MEIE TULEVIKUPILT/VISIOON EESTI HOBUSE KAITSE ÜHINGUST 5 AASTA PÄRAST?
• KUHU TAHAME JÕUDA?
I rühm
1. Tõuaretuses on sõnastatud selleks ajaks teatud kindel eesmärk ja EHKÜ on sellele kaasa aidanud.
2. Ühingu liikmed omavad kokku 800 eesti tõugu mära ja 200 eesti tõugu täkku – ambitsioonikas ülesanne, aga kui me tahame tõsiselt rääkida ühe tõu säilitamisest, siis on see hädavajalik.
3. Hobused sööma kõigile rannaaladele.
4. Eesti hobuse tõuraamat korda.
5. Eesti hobuse jätkuv propageerimine.
6. Jätkuvalt tehtud mitmed projektid ja korraldatud talgud eesti hobuse heaks.
7. Õppepäevad – koolitus on määrava tähtsusega.
8. Eesti hobune võiks olla jätkuvalt ka tööloom.
II rühm
1. Laiapõhjaline liikmeskond – ühingusse peaksid jätkuvalt kuuluma hobusekasvatajad, talunikud, hobusehuvilised, ratsutajad, aga ka avalikkusega tegelevad inimesed.
2. Eesti hobune kui kaubamärk – tuua välja kõik tema positiivsed jooned ja neid ka komplekselt tutvustada. Kõik peaksid teadma, et eesti hobune – see on kindel kvaliteet.
3. Eesti hobuse universaalsus – sobib tööks, ratsutamiseks, turismiks, lemmikloomaks.
4. Koolitus – algajatele ja edasijõudnud omanikele, turismiteenuste pakkujatele.
5. Hobusega tegelemine on loodushariduse üks osa.. Tähtis on, et lapsed puutuksid kokku loomadega ja õpiksid vahet tegema elus ja eluta looduse vahel ning kandma vastutust.
III rühm
1. Eesti hobune rahvussümboliks pääsukese ja rukkilille kõrvale
2. Eesti hobune kui kaubamärk
3. Tugev ühing – ELFi sarnane – tugeva tuumiku ja laia toetajaskonnaga.
4. Regulaarne eesti hobuse ajakiri, aastaraamat, raamat eesti hobusest, käsiraamatud pidajatele.
5. Toimiv suhtekorraldus mitmel tasandil: küla > riik > rahvusvaheline tasand
6. Eesti hobuse päevad traditsiooniks.
7. Järjepidev koolitus.
8. Luua eesti hobuse fond.
9. Koostöö teiste hääbuvate/ohustatud tõugude kaitsjatega (nii Eestist kui mujalt)
IV rühm
1. Eesti hobune Eesti rahvusloomaks – iga eestlane peab teadma ja tundma oma hobust!
2. Eesti hobust kasvatatakse kõikjal üle Eestimsaa.
3. Ühing on suurim eesti hobuse alase informatsiooni levitaja riigis.
Teostus:
- eesti hobuse sisseviimine keskkonnahariduse programmidesse ja meediasse,
- osalemine projektides,
- info kogumine ja levitamine.
Arutelu kommentaarid
Repliik: Laulupeole peaks minema eesti hobustega! (praegu on käidud eesti raskeveohobustega). Lendlehed laulupidulistele!
Esitatud küsimustele eesti hobuse arvukuse, ohustatud tõugude ja selle kohta, kas eesti hobust võib nimetada universaalseks, vastas Silva Siil: Eesti hobuse arvukus ei vähene üsna mitu aastat, see püsib stabiilsena ja märade arv suureneb. 1988 aastal oli meil üle 100 mära, nüüd peaks olema üle 300. Ohustatud tõug on tõug, kus emasloomi on alla 1000 või isasloomi alla 20.
Mina mõtlen nagu mõtles 19 sajandi lõpus C.R.Jakobson – mitte igat eesti hobust ei tasu säilitada! Viletsad välja. Vastuolud ja lahkhelid on kõige suuremad just hobusekasvatajate endi hulgas – üks tahab ühte, teine teist. Siin ei kehti tõdemus, nagu öeldakse ühes valgendaja reklaamis, et kui üks asi kõlbab kõigeks, siis ta ei kõlba mitte millekski.
niversaalsus hobuse juures tähendab seda, et ta ei ole kitsalt spetsialiseerunud. Siin tähendab ta seda, et kui eesti hobune ei sobi näiteks tipp-sporti, siis kõlbab temaga ratsutada küll, samuti nii tööd kui ka lõbusõitu teha. Niisugust klassifikatsiooni nagu universaalne hobune tegelikult zootehniliselt ei tunta. Hobuseid klassifitseeritakse soojaverelisteks ja külmaverelisteks, sammu- ja kiirushobusteks jne. Väljendit universaalne hobune kasutatakse mõnikord niisuguste tõugude iseloomustamiseks, mis on kahe vahepealsed. Minu meelest on ka eesti hobune üks neist.
Palju on räägitud, et eesti hobust tuleb viia ühenäolisemaks. Mind ennast häirib ka, et üks hobune on ühte, teine teist nägu, aga siiski - hobusearetus pole koerte aretus. Poola konik on siiski rohkem ühetüübiline. Me peame säilitama seda, mis meil on, me ei saa säilitamise ja aretamise aluseks võtta seda, mis oli 17 või 18 sajandil.

Rühmatöö nr. 2
• MIKS ME VAJAME OMA ÜHINGUT?
• MILLINE PEAKS OLEMA ÜHINGU PEAMINE PRIORITEET?
• ÜHINGU VAJATAVAD TEGEVUSED?
I rühm
1. Eesti hobuse säilitamine.
2. Aretamine > selged sihid, sh tõu puhastamine.
3. Info kogumine ja edastamine.
4. Kontaktid teiste ohustatud tõugude seltsidega üle maailma.
Konkreetsed tegevused eesmärkide saavutamiseks:
1. toetuste järjepidevuse säilitamine maaelu arengu kavas – jälgida, et see oleks seal kindlasti sees, asjad võivad eelnõudest müstiliselt ära kaduda. Oluline on, et meie ühing peaks sidet põllumajandusministeeriumiga ja jälgiks, et MAKis oleks eesti hobuse toetus sees.
2. Küsitlus tegevhobusekasvatajatele aretusprogrammi kindlaksmääramiseks – ühtsema visiooni kujundamine eelkõige ühingu liikmete seas. Mida peetakse kõige tähtsamaks? Kas seda, et hobune suudab ületalve suhteliselt lõbusalt väljas olla või seda, et tal on teatud mõõdud või seda, et tal on teatud suutlikus kas veovõimes või siis hüppevõimes või galopivõimes või traavivõimes. Või hoopiski hobuse iseloom on põhiline kriteerium, et ta on sõbralik ja usaldusväärne turismiloom.
3. Propageerima eesti hobuse võimalikult looduslähedast pidamist.
4. Kaasa aidata nõustamisteenuste süsteemi loomisele. Infovõrk.
5. Internet operatiivseks.
Kommentaarid
Sirje Põldaru: Me peaksime ka eesti hobuse laia värvusgammat säilitama, mis on väga omane eesti hobusele. Värvuste mitmekesisus on nendel hobustel algselt olemas. Praegu on uues aretusprogrammis eelistuse leidnud kõrbid ja raudjad täkud mille tulemusena saavad olema tulevikus kõik hobused kõrbid.
Silva Siil: Täkkude valikul eelistatakse kõrbi ja raudjat seetõttu, et eesti hobuse märad on muutunud väga värviliseks. Paljudel juhtudel on niimoodi, et ei saada oma mära paaritada sellise täkuga nagu tahetakse, kuna nii täkk kui ka mära on värvilised. Et vältida albiinot või nn valkjast sõrasilma produtseerimist, on praegu kõige suurem vajadus just kõrbide ja raudjate täkkude osas.
II rühm
Lähteülesanne - kuidas panna see hobune külaelu arendama ja teenima eeldusel, et aretus on eeskujulikult korras.
Eesti hobune võiks olla selge sõnum rahvale – oleks ainult vaja õpetada pidamise oskust, hobuse õpetamise oskust, teadvustada hobuse väärtust ja tema pidamise majanduslikku aspekti, luua koolituste süsteem.
Projektid koolituse süsteemi loomiseks:
- hobusepidamise ja rakendamise kursused,
1. projekt – et säiliksid toetused – majanduslik analüüs, müügisüsteem
2. projekt – väärtuse pidev teadvustamine (galopid, traavid, laadad, paraadid, trükised...)
Elamuse müümine läbi eesti hobuse – “õhu müümine” – hõlmab peale hobuse ka kõike muud (toitlustamine, transport jne).

III rühm
1. Eesti hobuse kasvatamine kõigi hobusekasvatajate auasjaks! Mitte nii, et eesti hobuse kasvatamine on mingite maakate asi. Hetkel kõige enam ohustab eesti hobust just see laialtlevinud seisukoht Eestimaa hobusekasvatajate seas, kõige negatiivsem asi.
2. Kunagise Uue-Lõve hobusekasvanduse mälestustahvli ja viitadega ära märkimine.
3. Muuseum eesti hobusele Saaremaale Saklasse.
4. Projektikirjutajate konkurss.
5. Eesti hobuse fondi asutamine.
6. Uurimuse läbiviimine eesti hobusekasvatajate seas.
7. Uurimus olemasoleva kirjanduse kohta eesti hobusest.
8. Eesti hobuse ring – koondada eesti hobust kasutavad turismitalud ühte süsteemi, luua vastav võrk ja selle reklaamimine.
9. Hobuturismitalude toetamine
10. Eesti hobuse galopid – jätkata toetamist.
11. Laidevahe LKA avaüritused – peategelane oleks eesti hobune.
12. Soovitada teaduritele magistriõpet – läbiviia sotsioloogiline uuring tänapäeva inimese suhtest hobusega.

IV rühm
1. Peaeesmärk – eesti hobuse kaitse läbi infovahetuse huvigruppide vahel. TEAB – ÜHENDAB!
2. Tegevused – koolitused kasvatajatele; eesti hobuse lülitamine keskkonna haridusprogrammidesse; info levitamine – EHKÜ peaks minema välja oma stendiga messidele (turism, põllumajandus).

Protokollis
Ago Ruus
Penijõel, 14.12.2002.a.