Geneetika

Hobuste värvuste pärilikkus ei ole pooltki nii keeruline kui see näib. Kui vaadata väga värvikat tõugu nagu islandi hobune, siis näib värvuste ja värvuskombinatsioonide arv lõputu ja näib võimatu neid nimetada; tegelikult on tegemist vaid geenimustrite sorteerimisega.

Loe ka Terje Raudsepa artiklit "Värviline hobune" Oma Hobu" 2004 nr 2 (5)

Põhivärvused Esiteks on oluline teadvustada, et kõik värvused baseeruvad kolmel põhivärvusel – raudjas, kõrb ja must. Geen E – põhjustab musta ja pruuni pigmenti, eumelaniini, nähtav dominantse vormina. Geen A – põhjustab punast ja kollast pigmenti musta (E) põhjal, phæomelaniini, nähtav dominantse vormina

aaE. – must, aa tähendab, et punane/kollane pigment pole nähtav, E. näitab musta pigmendi olemasolu
A.E. – kõrb/pruun, A-l on märkimisväärne mõju E-le põhjustades punast mustal, erandina lakal, sabal ja jalgadel.
aaee – raudjas, ee ei moodusta musta pigmenti, aa ei mõjuta musta. Hobune on alati punane üle kogu keha.
A.ee – raudjas, A mõjutab vaid E-d. Siia kuulub fakt, et raudja ja musta hobuse paaritamisel võib sündida kõrb varss.

Ccr-lookusest põhjustatud värvused Kolm põhivärvust ja kuus Ccr-alleeli (cr kui cremello) poolt põhjustatut on baas kõigile teistele geenidele. Kõik teised geenid töötavade nende üheksa põhjal. C-lookuses on 3 alleeli: kaks dominantset ja üks retsessiivne. C-alleel ei muuda midagi, Ccr mõjub värve lahjendavalt. Ccr ei ole täielikult dominantne: tema mõju põhivärvustele on homosügootselt dominantsena intensiivsem. NB! Need genotüübid ei põhjusta kunagi angerjajoont seljal.

                     CC            CCcr                           CcrCcr
aaE.            Must          Suitsuhall                  Hõbehall
A.E.              Kõrb          Võik (buckskin)        Perlino
aaee/A.ee   Raudjas   Palomino                 Cremello

D-lookus (D kui dun=võik) põhjustab võike värvuseid kui ta esineb dominantsena: värvus on heledam ja esineb angerjajoon seljal; võib esineda ka sebratriipe jalgadel ja triip õlgadel. Jalad ja pea on alati tumedama värvusega kui õlejäänud keha. Dominantsus on täielik. Kahjuks, kui see geen mõjub raudjale, kõrvile ja mustale, siis tihti on tulemus sama kui CCcr puhulgi (muidugi koos angerjajoonega) ja seetõttu aetakse lahjenenud ja võigu värvused tihti segi.
aaE.D. – hiirvõik, sinivõik, grulla: terashall koos mustavalgekirju laka ja sabaga ning must angerjajoon (Tarpantüüpi).
A.E.D. – kollakasvõik: helekõrb kollaseks musta või mustavalgekirju laka ja sabaga ja musta või pruuni angerjajoonega (enamus Norra fjordihobuseid).
aaeeD. – punakasvõik: heleraudjas kelle laka ja saba värvus võib ulatuda raudjast kuini kollakasoranzini, samuti kollane kreemi saba ja lakaga, angerjajoon pruun või raudjas.
Loomulikult D-lookus võib mõjutada Ccr-värvuseid. D-lookuse värvustel on tendents ilmneda talvekarvastikus heledamana kui suvekarvastikus.

P-lookus põhjustab laigulist värvust (skewbald, piebald ja ameerika tobiano). See on dominantne geen ja enim levinud geenidest, mis põhjustab laigulisust. Valged võljad hobusel on peamiselt õlgadel, seljal ja külgedel. Valged väljad seljal ei lase paista ka angerjajoonel.

Z-lookus põhjustab haruldast värvust, hõbetäpiline (dapple), mida esineb islandi hobustel, Taani soojaverelistel, gronigeni hobustel, welsh ponidel, falabella ponidel, Rocky mäestikuhobustel ja shetlandi hobustel. Seda iseloomustab sügav, dappled šokolaadipruun kehavärvus hõbevalge või hõbehalli laka ja sabaga. Ilmneb dominantsena, kuid vaid dominantse E-alleeli olemasolul. Seega ei ole ta nähtav raudjal, isegi kui Z on dominantsena olemas.
Kui esineb lahjendavaid või võigu geene, võib karvastik olla kollaka varjundiga.

R-lookus (R kui roan – kimmel) põhjustab valgete karvade esinemist koos värvunutega, põhjustades jahust või hallitusesarnast efekti üle kogu hobuse keha. Hollandi ja Belgia raskeveohobustel on ilmneb see geen väga tihti. On dominantne

G-lookus on täielikult dominantne ja põhjustab iga värvuse mittevärvumist hallitäpiliseks või valgeks esimese 3 kuni 7 eluaasta jooksul. Hall hobune võib sündida iga värvusena, kuid muutub aastatega halliks või valgeks. Enamus lippiza hobuseid sünnib mustade või kõrbidena, aga väga vähesed püsivad värvilistena (loomulikult siis kui nende vanemad ei olnud homosügootselt hallid ja mõlemad edastasid retsessiivse alleeli). Kuulus islandi täkk Gáski 920 frá Hofsstöðum, kes suri 1995, oli sündinud hõbedase täpilise kõrvi "skewbald"ina, kuid kandis G-alleeli, mis muutis ta valgeks.