Fakte II

1921 asutati Eesti Maahobuste Kasvatajate Selts. Seltsi põhikiri registreeriti 2 augustil 1921.a. Seltsi ülesandeks võeti põhikirjas “eesti hobuse tõuparandamine puhtsugutuse põhimõttel kodumaa põllumajandusele ja oludele vastavaks hobusetõuks, hobusekasvatuse kultuuri tõstmine ja suguhobuste ostu ja müügi korraldamine”. Oma ülesannete teostamiseks kavatseti koguda teateid eesti tõugu hobuste arvu ja pidamise kohta Eestis; korraldada oma liikmetele suguhobuste valikut, tõuraamatusse võtmist, suguhobuste müüki ja ostu kodu- ja välismaal, asutada sugutäku ühisusi ja hobusekasvandusi; korraldada liikmetevahelist hobuste kinnitamist, hobuste näitusi, võistlusi ja oksjone, korraldada kursuseid ja õppereise; toimetada hobusekasvatuse alast kirjandust, välja anda vastavasisulisi ajakirju jne. Seltsi tegevus on üle-eestiline, juhatuse asukohaks Haapsalu.
1925.a. üldkoosolekul muudetakse nimi “Eesti Hobusekasvatuse Seltsiks”.
1928.a. üldkoosoleku soovitusel loodi eesti hobuse osakond Tori Hobusekasvanduses. Esialgselt oli kasvanduses kuus eesti mära ja kaks täkku, nendega alustati teistkordselt eesti tõugu hobuse aretust Toris.
1929.a. üldkoosolekul täendati põhikirja ja selts kujundati ümber koordineerivaks keskseltsiks, uue nimetusega “Eesti Hobuste Tõuselts”. Anti võimalus luua kohtadel eesti hobuse aretuse ühinguid tõuseltsi töö abistamiseks. 1929.a. asutatigi Viljandimaal Pilistvere Eesti Hobuste Kasvatajate Ühing.
1929.a. oli seltsil 145 liiget.
*
1941.a. müüdi Nõukogude Eestist Vjatkasse sealsetele hobustele vere lisamise eesmärgil täkk REIN 171E.
1942-1943 organiseeriti eesti hobuse kasvandus Harjumaale Niitvälja mõisa, kuhu Saaremaalt osteti täkk TÕNN 175E. Sõjaolude tõttu polnud siiski võimalik esti hobuste koondamine Niitväljale.
Niinimetatud “Hea Eesti Hobuse Kasvandus” kavatseti asutada Saaremaale Sandla mõisa, kuhu pidi üle antama kõik Riikliku Hobusekasvanduse eesti hobused Torist.
1943.a. organiseeris Eesti Hobuste Tõuselts osakonna Saaremaale, Kuressaarde.
2 nov. 1944.a. kinnitati rahvakomissar G. Abelsi poolt Eesti Hobuste Tõuseltsi põhikiri, mille alusel töötas selts tegelikult juba 1941.a.
1945.a. oli liikmete arv kasvanud 1051-le, tõuraamatusse märgitud hobuste arv kasvanud 2009 hobusele.
ENSV Ministrite Nõukogu 17. novembri 1947.a. määruse nr. 858 ja NSVL Ministrite Nõukogu kinnitusel moodustati Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Hobusekasvatuse Valitsuse koosseisus Saaremaal Pihtla vallas eesti tõugu hobuste Riiklik Sugutäkkude tall ja Hobusekasvandus. Määrati kindlaks talli teeninduspiirkond, kinnitati põhimäärus (05.jaanuar 1949.a.) ja tööplaani põhinäitajad eesti hobuse alal. Ülesandeks oli komplekteerida sugutäkkude tall 40 sugutäkuga.

Hobuste jõudluse katsetamine viidi üle 25 kilomeetri pikkusele distantsile.
1950 oli hobuseid oli Saaremaal kokku 12 780.
1950…1960.a. hobuste arvu kiire vähenemine seoses mehhaniseerimisega Eestis.
1953 viidi hobuste jõudluse katsetamine läbi 2 kilomeetri pikkusel distantsil ja maksimaalveos.

Oma töös “Hobuste aretuse alused Eesti NSV-s” tõi O.Nuut välja eesti hobuse keskmised mõõtmed ja soovitused tõuraamatusse kantavate eesti tõugu hobuste mõõtmete kohta.

*
1.jaanuari 1955.a. seisuga oli Saaremaal statistika andmetel 8482 eesti tõugu hobust.
Likvideeriti Pihtla valla eesti tõugu hobuste Riiklik Sugutäkkude tall. Sealsed 20 täkku anti üle Eesti Riiklikule Sugutäkkude Tallile. 1964 - Saaremaal oli 2688 hobust. 1969 - Ühismajandites alustati tõufarmide moodustamise ja passistamisega.

*
Aktiveerus Riikliku Hobuste Tõulava töö tõuaretusalase töö juhendamise ja kontrolli osas.
1973 - Tõuaretusprogramm määratles eesti hobuse aretusmeetodiks puhasaretuse. Kasutusele võeti araabia täkk Posol.
1974. aastaks oli eesti hobuste arv Saaremaal statistika andmetel langenud 1004 hobuseni.
1975 alustati Sandla sovhoosi tõufarmis “veretilga” lisamist araabia tõugu täkuga Posol. Ristamine toimus kooskõlastatult Riikliku Tõulava ja Üleliidulise Hobusekasvatuse Instituudiga. Eesmärgiks oli araabia vere lisamine märade kaudu.

*
1981 ...1986 toimus Üleliidulise Hobusekasvatuse TUI ekspeditsiooni läbiviimine eesti hobuste ja teiste kohalike tõugude uurimiseks. 1990 - Eesti tõugu hobuste arv Saaremaal oli langenud 581 hobuseni.
*
1992 - Eesti Hobusekasvatajate Selsti taasasustamine.
1993 - FAO klassifikatsiooni järgi määrati eesti hobune kategooriasse "ohustatud tõug".
1996 - Tõuaretustoetuste rakendamine puhtatõuliste eesti hobuste kasvatajatele (varsatoetus).
1997 - Tõuaretusprogrammi eesmärgiks seati aborigeense eesti hobusetõu säilitamine puhtatõulise aretuse teel.
Hobuseid oli statistika andmetel alles veel umbes 443.
2000 - Eesti hobune kanti FAO klassifikatsiooni järgi kategooriasse “ohustatud-säilitav tõug”.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt koostati eesti hobuse säilitamiseks vastav säilitusprogramm.
*

Asutati Eesti Hobuse Kaitse Ühing (18.august 2000.a.). EHKÜ koondab nii eesti hobuse kasvatajaid kui ka kõiki neid, kes tunnevad muret eesti hobuse tuleviku pärast. Ühingu põhieesmärgiks sai eesti tõugu hobuse püsimajäämise tagamine Eestis ja tegevuse teiseks eesmärgiks seadis ühing Eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu toetamise.

Eesti tõugu hobuseid oli Saaremaal statistika andmetel umbes 400 ja EHS-I aastaraamatu andmetel 421.
*
2001 alustati hobuste märgistamist elektroonilise kiibiga (R.Aer, JKK zootehnik-peaspetsialist) ja hobuste kandmist Jõudluskontrolli Keskuse elektroonilisse andmekogusse.

Toimus Eesti hobuse tõuraamatu sisseseadmise 80. aastapäeva tähistamine Saaremaal (17…19. august 2001.a.). Ilmus kogumik "Meie hobune" (EHKÜ). Läbiviidud mõõtmisandmed tõestasid, et eesti hobune on püsiva eksterjööriga tõug ja ta on üks vähestest tõugudest, mis on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikud tunnused ega ole märgatavalt muutunud teiste tõugudega ristamise tulemisel (dots. H.Peterson, mag. H.Tamsalu).

Kuigi eesti tõugu hobuste populaarsus Eesti mandriosal on viimastel aastatel suurenenud, asub enamus eesti hobuste kasvatajatest siiski Saaremaal, kus peaks olema ligi 450 hobust. Esmakordselt toetati riiklike programmide kaudu laiemalt nii pool-looduse koosluse taastajaid ja hooldajaid kui ka eesti hobuse kasvatajaid.

01.september 2003.a. infoleht eesti hobuse kasvatajatele "Oma Hobu".