EV 100 ja 100 EH « Galeriid « Eesti Hobune

Galeriid

juhuslik foto galeriist

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul avaldame igal nädalal ühe foto eesti tõugu hobusest koos tutvustusega kuni saame kokku 100 pilti.
Rolf on sündinud 1998. aastal Saaremaal, i. Rommik, e. Elki, kasvataja Juhan Kuusk, omanik Jaan Rooda.

Valisime esimeseks hobuseks sugutäkk Rolfi, et mälestada hiljuti lahkunud legendaarset eesti hobuse kasvatajat Juhan Kuuske, kes andis suure panuse tõu aretusse ja säilimisse. Rolf on tugeva keha ja hea tervisega täkk. Ta annab häid järglasi, kellest üheks tuntumaks on sugutäkk Rannik. Rolf on hea iseloomuga ja inimest austav ning teeb endiselt täkutööd.

Foto autor: Ago Ruus
Tormis on sündinud 2012. aastal Pärnumaal, i. Tember, e. Arabella, kasvataja Raivo Gerlein, omanik Liina Lasn.

Tormis alles alustab oma sugutäku karjääri, olles hetkel ainuke tunnustatud Taru liini esindaja. Ta on arhailisema eesti hobuse välimikuga, esindades pigem taluhobuse tüüpi kui „sportpüssi“. Siiski on tema hüppevõimsust ning head avarat liikumist hinnatud üsna kõrgelt. Iseloomult on Tormis väga meeldiv ja leebe, armastab inimestega koostööd teha ja on selles väga püüdlik. Ka suguloomana saavad tema karja kuuluvad märad ja varsad vaid parima kohtlemise osaliseks. Tormise tulevik, kas rakendis või ratsa, pole veel selgelt paika pandud, kuid võib kindel olla, et kõike ettevõetut teeb ta rahu ja rõõmuga!

Foto autor: Krista Sepp
Roosi (1990-2013), i. Rips, e. Tulda, kasvataja Peep Pärisoo.

Roosi on tänapäeva eesti hobuse populatsioonis suure mõjuga märaperekonna alustaja. Roosi jättis tõule tunnustatud sugutäkud Rodeo (i. Roman), Aiken (i. Anakee), Teik (i. Tommi), Rasmus (i. Rosett), Rajur (i. Rosett), Repriis (i. Raksel) ning märajärglased Adeelia (i. Ando) ja Abeelia (i. Ando), kes omakorda on andud tõule kõrgelt tunnustatud järglasi. Märajärglane Amanda on aga näidanud ebaharilikku võimekust kestvusratsutamises . Roosi on kantud ka igaveseks filmiajalukku kui osatäitja filmis "Loojangule vastu", mille keskmeks on just eesti hobune ja tema saatus. Fotol on Roosi ja Anu Matsoo (Pärisoo) aastal 1995 eesti hobuste galopil.

Foto autor: Ago Ruus
Rosinante on sündinud 1999. aastal Saaremaal, i. Rumm, e. Museta, kasvataja ja omanik Aili Kirst.

Rosinante sündis tugeva ja reipa varsana, oli edukas noorhobuste ülevaatusel. Ta on mitmekülgne, nagu ühele eesti hobusele kohane. Alates 2004. aastast on ta toonud kümme varssa, kellest viimase sel aastal. Tema järglastest on täisvennad Rokenroll ja Reibas (i. Rool) saanud EHSis tunnustatud täku nimetuse (esialgu ajutise). Lisaks sellele, et ta on olnud suurepärane sugumära, on ta ka tubli võistlustel – sõitnud takistussõitu kuni 100 cm. Tänu oma intelligentsele loomusele on ta kannatlik ja hea õpetaja ka noortele algajatele ratsanikele.

Foto autor: Helin Kurisoo
Tohtri Error on sündinud 2009. aastal Pärnumaal, i. Elkar, e. Tooma, kasvataja Maret Kärdi, omanik Andreas Pernits.

Error on ehe näide eesti hobuse universaalsusest. Tegemist on väga hea rakendihobusega, kes on kolm korda osalenud sõidu -ja veokatsetel kolmevõistluses. Talle ei ole võõras ka metsatöö – oma peremehele on ta asendamatuks abiks palkide metsast välja vedamisel. Väga hea iseloomuga täkk on olnud „õppematerjaliks“ mitmel rakendikoolitusel, lastes algajatel end rahulikult mitmeid kordi ette ja lahti rakendada. Samuti on ta tõestanud ennast ratsahobusena ning teinud edukaid starte takistussõidus.

Tohtri Errori teeb eriliseks ka tema vähelevinud põlvnemine. Tema isaks on Elkar 598E, kuid esivanemate hulgast võib leida veel näiteks selliseid täkke nagu Tootsi 379E ning Tooder 347E. Tema sugupuus puuduvad aga sellised hobused nagu Rops 386E ja Miira 3097E. Järgmisel aastal on oodata ka Errori enda esimesi järglasi.

Foto autor: Liina Leppmaa
Rüütel on sündinud 2006. aastal Läänemaal, i. Rotser, e. Rilla, kasvataja Eva Oberschneider, omanik Maria Peterson.

Rüütel on suurepärase iseloomuga, väga lihtsasti käsitletav hobune. Hea töötahtega ja püüdlik, universaalse kasutusega ning efektse välimikuga täkk. Ajapikku on tema trumbiks saanud küll koolisõit, aga ka takistused on talle väga meelepärased. Järglased on pärinud isa märgised, ilmeka väikese pea ja hea iseloomu. Põnev on alati "varsateo" juures ennustada, mis värvi sünnib tulevane maailmakodanik.

Foto autor: Külli Tedre-Gavrilov
Vibi on sündinud 2004. aastal Tartumaal, i. Vigur, e. Elli, kasvataja ja omanik Priit Ojamaa.

Vibi on täitunud siiani ainult sugumära kohustusi ja andnud kaks suurepärast varssa, kes hetkel on alustamas ratsahobuse karjääri. Üks tore neiu hakkas Vibiga tegelema ja avaldas soovi, et võiks koolisõitu proovida. Sellesse suhtuti alguses skeptiliselt, et ega „vanale kalale“ uusi trikke ei õpeta. Vibi aga üllatas oma kiire õpivõimega ja tekitas vaimustust ka teistes. Uued asjad on talle lihtsad ja olenemata oma pisut matsakast välimusest on ta graatsiline ja ei jää alla peenematele sportponidele.

Foto autor: Astra Oinus
Trikk on sündinud 2008. aastal Viljandimaal, i. Trevor, e. Tiksi, kasvataja ja omanik Ene Kurrikoff.

Trikk on koduselt kui pisike taskuhobune, kes oma nina lojaalselt inimesele sülle surub, samal ajal kui mudilased suksu seljas kõõluvad ja kõhu alt läbi poevad. Võistlustel aga kui tulihingeline püssikuul, kes igat meetrit aina kiiremini püüda soovib. Noorest peast tagaplaanile jäetud poisikesest on sirgunud aastate jooksul oma kodu hinnaliseim aare. Trikk on tõestanud oma hüppevõimsust paljudel võistlustel ja katsetel. Kõige meeldejäävam neist on Eesti hobuse päev 2016 Kurgjal, kus täkk pani kogu publiku ahhetama kui ületas ratsanikuga 135 cm kõrguse okseri. Trikk on oma isa Trevor 739E väärikas järglane ja hoiab eesti hobuse lippu kõrgel!

Foto autor: Andreas Pernits
Aidi on sündinud 1992. aastal Saaremaal, i. Ando, e. Reidi, kasvataja Orissaare Ü/M, omanik Ingrid Randlaht.

Aidi osteti viieaastasena Tondi Maneežile. Esialgu võistles ta kuni meetri kõrguseid parkuure, kuid leidis peagi oma tee siiski koolisõiduponina, võisteldes ka juunioride tasemel. Temaga koos on üles kasvanud paljud meie noored ratsanikud, tulles Aidiga ka medalikohtadele meistrivõistlustel. Peale aktiivse võistluskarjääri lõppu oli ta pikalt kasutuses veel laste lemmiku tunnihobusena.

Aidi on oma iseloomult alati olnud heatahtlik ja leplik, olekult aga energiline ja väsimatu. Ta on täna veel täie tervise juures, veetnud üle viie aasta vanaduspõlve kaunil Lahemaal ning üles kasvatanud oma esimese märavarsa Ruudu (i. Rodeo).

Foto autor: Ago Ruus
Elolinõ on sündinud 2007. aastal Võrumaal, i. Eduard, e. Remedia, aretaja Lilian Freiberg, omanik OÜ Puuhobu.

Elolisõ juures köidavad tähelepanu nii ta välimus, iseloom kui ka nimi. Elolinõ tähendab võru murdes elujõuline/elus ja Elo on tõeline ellujääja. Tahtejõulisust oli temas juba tuisusesse talveilma sündides ning ta on vapralt üle elanud ka kohutava õnnetuse, mis jättis pooleli tema paljulubava võistluskarjääri. Seetõttu on Elost saanud hoopis Puuhobu talli parim ja armastatuim sugumära. Tema järglased on samuti olnud varsast saati lausa erakordselt hea närvikava ning inimsõbraliku käitumisega. Elolinõ (sõpradele Elukas) on täpselt see hobu, kelle selga lapsed ja algajad oma esimeseks sõiduks ronida julgevad ning hiljem eneselegi üllatuseks ratsutama õpivad.

Foto autor: Hanna Laas
Rioola on sündinud 1997. aastal Saaremaal, i. Roman, e. Ramsi, kasvataja Peep Pärisoo, omanik Tuuli Bürkland.

Rioola on olnud tubli, kannatliku meelega ja soe teraapiahobune viimased 12 aastat. Tema samm ja traav tekitavad just õige amplituudiga liikumisjada ratsutaja kehale, mis on peamine hobusepoolne tõenduspõhine terapeutiline väljund. Rioola peaaegu turjatu selg võimaldab mugavalt istuda sedelga ja lambanahaga hobuse seljas, et vahetumalt tajuda liikumisimpulsse ja kehasoojust. Tema kõrge väärtus teraapiahobusena seisneb ka selles, et Rioola turjakõrgus (142 cm) on sobilik terapeudi seisukohalt tagades hea tööasendi. Praeguse kõrge ea tõttu käib Rioola peamiselt teraapias ja maastikul sammumas. Vahel aitab noorel ratsutajal ratsutamist õppida ja armastab perenaisega üle aasade ning põldude galopeerida.

Foto autor: Aldo Luud
Aramis on sündinud 2010. aastal Tartumaal, i. Absoluut, e. Leiu, kasvataja Kati Kiipsaar, omanik Pille-Riin Reinaus.

Aramise müügipilti nähes tekkis Pille-Riinil koheselt side ja teadmine, et selle hobuse peab ostma. Nüüdseks on Aramis tema käe all neli aastat teinud rakendisõidu treeninguid. Palju on käidud ka rahvusvahelistel võistlustel ning võidetud hulga medaleid ja karikaid, sealhulgas tuldud Eesti meistrivõistlustel kahel korral hõbedale. Aramis on oma iseloomult väga sõbralik ja seltskondlik. Suurepärast töötahet on tal alati jätkunud ja seda just vankrit vedades.

Foto autor: Ilze Dīcmane-Dauberga
Rooma on sündinud 1994. aastal Saaremaal, i. Remmik, e. Ekstra, kasvataja Aili Kirst, omanik Anne Udeküll.

Rooma on kergelt tulise iseloomuga eesti tõugu mära, kes takistusi nähes alati võidule mõtleb. Reinu Ratsatalus on Rooma alati laste lemmik.
Nooremana on Rooma võistelnud takistussõidus kuni 110cm parkuure. Viimased 10 aastat on ta õpetanud väikseid alustavaid ratsutajaid ja olnud esimeseks võistlushobuseks kümnetele ratsutajatele. Rooma on toonud ka mitmeid järglasi, kes on sama tulihingelised takistussõiduponid nagu nende ema.

Foto autor: Mari-Ann Udeküll
Virk on sündinud 2003. aastal Harjumaal, i. Vihur, e. Eske, kasvataja Roomet Vahtras, omanik Elerin Innos.

Kui Virk elaks metsikus karjas, siis tõenäoliselt oleks tema see, kes viimasena ellu jääb. Ta märkab kõike enda ümber ja reageerib väga kiirelt, kui olukord ohtlik tundub. Treeningutel on ta tundlik, õrn ja väga koostööaldis, kui teda kuulata, näha ja temaga arvestada. Ta on suurepärane õpetaja, kui inimene soovib õppida suhtlemist hobusega nii, et suhtlus oleks mõlemapoolne. Omanik harrastab Virgaga akadeemilist ratsutamiskunsti, mille tarbeks Virk oma kompaktse kehaehituse ja õppimisvõime poolest hästi sobib.

Foto omaniku erakogust.
Tron on sündinud 2013. aastal Raplamaal, i.Voore Tintin, e.Tiivi, kasvataja ja omanik Key OÜ.

Tron oli väga oodatud varss mitmel põhjusel. Key hobumajandus sai alguse tema vanaisast Tommist, kelle poeg Voore Tintin oli esimene Key ostetud hobune. Troni isa tõestas ennast suurepärase täkuna veokatsetel ja Troni ema on omaniku lemmik sugumära. Sellisest kombinatsioonist sündis Tron, kes on väiksemat kasvu, ülihea iseloomuga, usaldav, rahulik ja koostöövalmis hobune. Ta on igati temale pandud lootusi täitnud ja esinenud juba nelja aastaselt edukalt võistlustel. Tronil on suurepärane liikumine ja silmapaistvalt hea hüppevõime ning temalt oodatakse tulevikus veel suuri tegusid.
Anna on sündinud 2007. aastal Saaremaal, i. Aku, e. Rona, kasvataja Aili Kirst, omanik Massu Mõisa Tallid OÜ.

Anna on Massu ratsakooli läbi aegade kõige populaarsem hobune. Kui lastel oli valida, millise hobusega nad tahaksid sõita, oli Anna pea alati esimene valik. Paljud meie talli ratsanikud on oma esimese galopi teinud Annaga, sest temaga on see olnud turvaline ja mõnus. Anna on ka veidi vastuoluline hobune, sest pole ratsutajat, kes poleks kirunud seda kui laisk Anna on. Laste sõnul peab teda paluma rohkem kui teisi hobuseid, kuid see ei tee temast halvemat hobu. Hetkel viibib anna emapuhkusel ja trennides ei käi, kuid naaseb kindlasti algajate absoluutse lemmikuna!
Vip on sündinud 2008. aastal Pärnumaal, i. Viks, e. Ellu, kasvataja OÜ Tori Hobusekasvandus, omanik Imre Sams.

Vip on väga püüdlik ja annab endast alati kõik. Võistlustel on ta väga tähelepanelik aga ei karda midagi. Vip on võidukas poni, kes andestab ratsanikule tema vead. Talle meeldib kui temaga tegeletakse ja mängitakse ning siis peab alati ka maius varuks olema. Koplis tuleb ta alati hüüdmise peale inimese juurde.
Eetika (vasakul) on sündinud 1999. aastal Muhumaal, i. Ettur, e. Teka. Rosetta (paremal) on sündinud 2006. aastal Muhumaal, i. Rikoshet, e. Eetika. Mõlema hobuse kasvataja ja omanik Tihuse talu.

Eetika ja Rosetta on ema ja tütar, kes käivad paarisrakendis. Nad on Tihuse talu raudvara ja peamised pulmarakendi hobused. Mõlemad hobused on kasutuses ka turismis nii rakendi- kui ka ratsahobustena. Tegu on väga usaldusväärsete loomadega, kelle sadulasse võib lubada ka päris ilma kogemusteta ratsaniku.
Lisaks pulmadele on osaletud ka filmis "November", mille võtetel hobused oma suurepärase närvikavaga silma paistsid.

Foto autor: Deinis Hütt
Tepsi on sündinud 2011. aastal Saaremaal, i. Tommi, e. Rubla, kasvataja Helin Kurisoo, omanik Rity-Marleen Ross.

Tepsi oli kolmeaastane, kui õppis ära küsimise peale lamama ja tagajalgadel seisma. Ta on ääretult hea iseloomu ja kiire õppimisvõimega poni. Igas olukorras säilitab rahuliku meele ja isegi kui terve kari jooksu pistab, uurib tema enne järgi, kas ehmuda on ikka mõtet. Tepsi jumaldab vett, mitte ühestki lombist ei saa niimoodi läbi minna, et ta ratsanikku märjaks ei pritsiks. Talle meeldib ka hüpata. Omaniku sõnul on ta üks eriline hobune!
Pildil on ta oma varsaga Rännak (i. Rüütel), kes on samuti väga julge ja sõbralik. Kui Tepsi oli väike, siis ta nägi välja täpselt samasugune nagu tema varss Rännak. Praegu on Rännak sama värvi mis Tepsi.

Foto autor: Rity-Marleen Ross
Rodotendron on sündinud 2006. aastal Raplamaal, i. Ruttar, e. Valla, kasvataja ja omanik Veljo Sinikas.

Rodotendron on suure hingega ja väga hea hüppetahtega. Ponispordis on olnud edukad ka tema isa Ruttar, ema Valla ja täisvend Romeo. Rodotendron on võistelnud edukalt erinevate ratsanikega ja tema trumbiks on takistussõit.
Muuksi Tõrvik on sündinud 2013. aastal Harjumaal, i. Tukker, e. Andante, kasvataja Muuksi Muhe OÜ, omanik Margit Martin.

Muuksi Tõrvik (lõbus kodune nimi on tal Härra Pelmeen) on loomult väga malbe ja leplik, üleüldiselt üks tore sell! Juba varsaeas näitas oma väga head iseloomu ja koostöösoovi. Tänaseks on temast sirgunud hobune, kes vajadusel läheks omanikuga kasvõi läbi tule. Tõrvik on eesti hobusele omaselt sobilik absoluutselt kõigeks - temaga saab ratsutada, ratsaplatsi siluda ja talvel talli ümber lund lükata. Sel talvel ootab kuuri all uus regi ning plaan on ka metsast palke vedama minna. Märade seltskonnas on Tõrvik viisakas ja leplik, inimese juuresolekul keskendub vaid inimesele ega tee ühtegi üleliigset liigutust.
Aragon on sündinud 2011. aastal Tartumaal, i. Aksel, e. Emma, kasvataja: Priit Ojamaa, omanik: Kersti Kalberg.

Aragon on mitmeti eriline väike eesti hobune - lisaks sellele, et ta on äärmiselt meeldiv, viisakas ja lihtsasti käsitletav, on ta oma noore ea kohta palju näinud. Härra on reisinud koos sõbraga Eestist Inglismaale ja tagasi. Seal vallutas ta suurte lainetena südameid ning võitis poolehoidjaid - kiidusõnu leidus nii sepal, veterinaaril, treeneril kui ka talliomanikel. Lisaks sellele, et Aragon on palju reisinud, on tal üks huvitav märgis esimesel jalal - valge soki asemel on jalg randmest allpool kimmel/hall ja täpselt polegi teada, mida see endast kujutab. Aragon on töökas ja annet on nii hüppe kui ka koolisõidu suunale. Tegu on universaalse ja piltilusa poniga!

Foto autor: Kersti Kalberg
Taavet on sündinud 2007. aastal Viljandimaal, i. Trevor, e. Evita, kasvataja ja omanik Mari Maisla.

Taavet on väga rahuliku loomuga heasüdamlik ja kohusetundlik poni, kes teeb kõik ära, mis temalt palutakse. Lisaks võidab kõigi südamed oma kaisumõmmi-iseloomu ja trikioskustega. Taavet on olnud ka takistussõiduponiks, kuid viimastel aastatel leidnud endas koolisõiduande ning seda püüdlikult arendanud, näidates tublisid tulemusi. Taavet on ehe näide eesti hobusele omasest usaldavast ja rahulikust loomust.
Rokit on sündinud 2012. aastal Harjumaal, i. Raksel, e. Lisette, kasvataja ja omanik Kaire Vaikma.

Rokit on sportliku tüübiga, iseloomult sõbralik ja väga suure südamega poiss. Treeningus on ta kiire õppija, hea tasakaaluga, suurepärase hüppega nii tehnilisuse kui jõu poolest. Rokitiga on meeldiv ja mugav ratsutada ning temas nähakse suurt potentsiaali takistussõidus.

Sugutäku karjääriga tegi Rokit algust juba sel aastal ja jätkab soovijate olemasolul spordi kõrvalt ka edaspidi. Hea iseloomuga on ka Rokiti ema Lisette, kes on enamuse oma elust olnud pere lemmik ja kasutatud sugumärana. Nüüd aga on ta ratsastatud ja osaleb lastega tihti võistlustel - armsa paksukese all oli peidus suurepärane sportponi.
Trumm on sündinud 2001. aastal Saaremaal, i.Tukker, e. Priima, kasvataja Jaan-Aleksander Rooda, omanik Kalev Visamaa.

Trumm on ehtne eestlane – ta on sõbralik, peab lugu maitsvast söögist, temaga ei ole kunagi erilisi probleeme ja ta on olnud kannatlik õpetaja kõigile oma noortele ratsanikele.

Trumm on oma olemuselt tähelepanelik ja ettevaatlik ning pea ees tundmatusse ei torma. Need omadused ei ole teinud temast eriti head takistussõidu- ja metsahobust. Küll aga on ta platsisõidul ääretult kuulekas ja lihtne manööverdada ning võisteldes on tema leivanumbriks koolisõit. Igapäevastes toimingutes on ta „kahe näpu hobune“ ja tallinaiste lemmik, olles rahulik ja rõõmsalt nõus kõigega. Igal talvel käib ta vähemalt korra kelgu ees ja suhtub sellesse kui kõige tavalisemasse tegevusse.

Foto autor: Triin Visamaa
Rosanna on sündinud 2011. aastal Hiiumaal, i. Ramiiro, e. Eeva, kasvataja Tõnu Suuster, omanik Rael Säkk.

Rosanna on üles kasvanud lutipudelivarsana, kuna kaotas väga varakult oma ema. Võib-olla just seetõttu on ta väga sotsiaalne ja inimesega kontakti otsiv. Puudu ei jää ka enesekindlusest ja julgusest. Karjas on ta hõivanud endale juhtpositsiooni ja kui koplis või selle ümbruses midagi kahtlast liigub, läheb just tema alati esimesena olukorda kontrollima.

Rosanna käib nii sadulas kui rakendis, kuid eelistab ise kindlasti viimast. Just etterakendatuna ilmneb tema töötahe ning soov inimesega koostööd teha. Tema rakendamise ja käsitlemisega saab hakkama ka ligi 80-aastane vanaproua. Ta on korduvalt edukalt osalenud Toris sõidu-ja veokatsetel kahevõistluses. Kasvamas on ka Rosanna esimene järglane, kellest tõotab tulla vähemalt sama vahva hobune.

Foto autor: Kaja Sarrapik
Apollo on sündinud 2003. aastal Saaremaal, i. Aku, e. Täpi, kasvataja Pihtla HK, omanik Voore Tallid OÜ.

See metshobuse välimusega täkk jättis endast ereda mälestuse Eesti koolisõidu radadele. Erilise sitkuse, isikupära ja ebaharilike atleetlike võimetega ponikasvu maatõugu hobune oli pikalt edukaks konkurendiks sporthobustele. Inimesesse jäägitu austusega suhtuva täku hing kuulub aga vabadusse. Metshobuse võime olla vaatlev, hindav ja iseseisvalt otsustusvõimeline ei ole eesti hobusest kuhugile kadunud ega iseäranis mitte sellest täkust. Apollo on eriliselt tark karja juht, kes hoiab oma haaremit, õpetab varssu iseseisvale elule ning noori täkkusid austama ja väärikalt käituma. See hiirukarva hobune kuulub vabana väljadele ja on teeninud õiguse jätta tõusse võimekaid ja eluvõimelisi järglasi.

Foto autor: Kersti Kalberg
Arabella Aramise Tütar on sündinud 2006. aastal Kassaril, i. Aramis, e. Ellu, kasvataja ja omanik Ristitee Talu.

Arabella on arhailise mustjaskõrvi värvusega ning seejuures ainsa valge märgisena on kübe otsmikul. Ta on ilmale toonud mitu elujõulist varssa, kellest esimest Rumba Ruudit kasutati ka sugutäkuna. Järglastele on ta pärandanud oma julget, pealetükkivusele kalduvat iseloomu.

Igapäevaselt peab Arabella lisaks oma maimukeste kandmisele ja kasvatamisele ka noorte sälgude õpetamise ja juhtmära rolli, olles selles ametis täiuslik. Lisaks emalikkusele oskab Arabella väga hästi lugeda loodust, hoides ennast ja oma karja aastaringselt tervena. Aeg-ajalt võtab Arabella oma karjaga ette mitmekilomeetrilisi rekti läbi mere, metsa ja soo, et liikuda ärasöödud karjamaalt söömata karjamaale, suvekarjamaalt talvekarjamaale jne. Oma loomulikus julguses ja heasoovlikkuses polegi tal palju sõitmiskogemust, ent sõita saavad temaga täiesti algajadki ratsutajad.
Astrid on sündinud 2002. aastal Läänemaal, i. Andi, e. Ronja, kasvataja Aleksei Lotman, omanik Arvo Sarrapik.

Astrid on nagu üks tõeline eestlane – parajalt priske ja kange iseloomuga, kuid inimesega koostööaldis. Hüüdnimeks on tal hellitavalt Paks-Assu, kuid sellegipoolest on ta väga väle hoogsa liikumisega mära. Assu piraka kõhu saladus on kümme suurepärast järglast, kes on olnud edukad jõudluskatsetel ja näitustel.

Astrid on ratsastatud. Temaga oli lihtne sõita - tundliku suuga ning säärega kergelt juhitav, ka väiksemad lapsed said edukalt hakkama. Assu oskas kergemaid koolisõidu elemente ning eriti meelepärane oli tama jaoks hüppamine. Kui paljud ponid tahaks pigem takistusest mööda põigata, siis temaga olid lood hoopis vastupidised. Aastaid on ta kasutusel olnud siiski vaid sugumärana, kuna ta saab niivõrd häid varssasid.

Foto autor: Kaja Sarrapik
Ruudi-Ruu on sündinud 2010. aastal Raplamaal, i. Ruttar Juunior, e. Tequila, kasvataja ja omanik OÜ Juurimaa Tall.

Ruudi-Ruu on üks suurepärane näide eesti hobuse mitmekülgsusest. Ta on võistelnud edukalt koolisõidus, takistussõidus, kolmevõistlustel ja rakendispordis. Ta on Juurimaa ratsakooli raudvara ja suvel turvaline kaaslane ka algajatele turistidele. Lisaks kõigele sellele on Ruudi-Ruu olnud kaasatud erinevatel filmivõtetel, sh "1944" ja "Igitee".

Foto autor: Külli Tedre
Rossa on sündinud 2008. aastal Põlvamaal, i. Rotser, e. Assi, kasvataja ja omanik Anne Grünberg.

Rossa on oma olemuselt väga rõõmsameelne, kuid vahest kärsitu loomuga poni. Alati on tal kuhugi kiire. Samas teeb ta oma tööd hästi, olgu selleks väikse tallitraktori mängimine, hüppamine või jooksmine kestvusrajal. See viimane tuleb eriti hästi välja, sest siis saab teistega koos kiiresti joosta. Oma hea vastupidavuse ja hea pulsiga on Rossa arvestatav konkurent. Ka peale 80 km läbimist on kõrv kikkis ja meel rõõmus. Lastele on ta hea sõber, eriti kui asi puudutab toitu, sest toidu nimel suudab iga eestlane näidata ennast kõige paremast küljest. Rossa on ilus näide sellest, et heade tulemuste jaoks ei pea olema araablane ega uhkelt suur hobune, piisab rohkest tahtest ja rõõmsast tujust.

Foto autor: Tiina Rannaäär
Vaim on sündinud 2010. aastal Harjumaal, i. Virk, e. Ronja, kasvataja ja omanik Iida-Leena Allik.

Vaim andis oma soost ja värvusest läbi unenäo teada juba enne oma sündi. Ta on hobune, kel on väga tugev karjatunnetus ja armastus, talle läheb korda kui keegi karjast ei ole terve ning asub koheselt toetama ja tervendama. Samuti soovib ta isasele hobusele kohaselt alati teada, kus tema kari on ja kas nendega on ikka kõik korras. Inimeselt ootab Vaim rahulikkust ja ausust. Ta ei lepi varjatud või allasurutud emotsioonide ja tunnetega. Samuti mitte võlts-rahulikkusega: kui ta märkab, et inimene tahtlikult midagi tagasi hoiab, siis võib ta näidata väga tulist vägevust või sind seni hellalt nügida, kuni sa lõpuks ausalt üles tunnistad, mis sinuga toimub. Siis Vaim rahuneb (raputab, haigutab, limpsib…), kiirgab täielikku armastust ja turvatunnet ning on kõige hellem, toetavam ja rahulikum hobune maailmas. Olen aja jooksul näinud just temas kõige rohkem selget võimet sekundipealt täielikult muutuda vastavalt sellele, kuidas inimene tema kõrval muutub. Vaim on ka ainuke omaniku hobustest, kes päriselt „kallistab“, keerab end peaga sinu ümber ja hoiab. Ta on alati valmis sügamiseks, silitusteks ja massaažiks ja naudib igasugust positiivset füüsilist puudutust. Kui võtta aega ja saavutada temaga kõigepealt pehme ja tähelepanelik ühendatus, võib temaga koos minna kasvõi maailma lõppu ja teha mida iganes, isegi kui see „miski“ on tema jaoks täiesti uus. Kui inimene arvab, et temal aga „kohalolu“ ja muu sellise jaoks aega/huvi ei ole, siis pole ka Vaimul inimese jaoks aega ja ta on hektiline ning hajevil. Niisiis on ta äärmiselt tundlik, teadlik, väga kohal ja alati aus. Vaim on põhikohaga kaaslane ja teejuht nii oma omanikule kui ka kõigile teistele, kes just sellist hobusega kooskäimist õppida soovivad.

Foto autor: Iida-Leena Allik
Toonik on sündinud 2000. aastal Saaremaal, i. Tukker, e. Tairi, kasvataja Loore Avik, omanik Tondi Ratsaspordiklubi.

Toonik on ruunapoiss Tondilt, kes on teinud nii koolisõitu, takistussõitu kui ka kolmevõistlust. Võib väita, et Toonik on olnud läbi aegade üks suurim rosetimagnet. Ta on õpetanud paljusid poniratsutajaid ning toonud nendega ka palju auhindu ja tunnustust.

Toonik on siiamaani krutskeid täis vanamees, kellel alati mingi pättus varuks. Talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Tänasel päeval ta enam küll nii kõrgeid parkuure ei võistle, kuid õpetab väikeseid trennilapsi, kes alles teevad oma esimesi samme ponisportlasena.

Foto autor: Kriste Kosseson
Anakee on sündinud 1997. aastal Pärnumaal, i. Anti, e. Petra, kasvataja Elle Suvi, omanik Tika talu.

Anakee on erksa loomuga täkk, üks sportlikuma tüübi esindajaid eesti hobuste seas. Tema nimele saab kanda kümned järglased, lugematul hulgal poodiumikohti nii takistussõidu kui koolisõidu võistlustelt, nende seas mitmed medalid meistrivõistlustelt.

Tänaseks päevaks on väärikas eas härrasmees jätnud selja taha võistlushobuse karjääri ja naudib pensionipõlve Tika talus, kus on ta veetnud suurema osa oma elust. Märasid ootab Anakee aga endiselt külla!

Foto autor: Ago Ruus
Tohtri Ester on sündinud 2005. aastal Pärnumaal, i. Elkar, e. Tassa, kasvataja Maret Kärdi, omanik Liina Lasn.

Tohtri Ester on väga hea ema ja tal on seni olnud 7 varssa, kõik märavarsad. Estri jaoks on raske leida sõnu, oma omaniku jaoks on ta ideaalne eestlane – tubli, vapper, heatahtlik lastega, sõbralik ja kõike taluv. Iga kord kui isegi koduõues teha valjemat häält, on tema alati see, kes vastu hõigub oma ilusa heleda häälega. Õpetada on teda lausa lust, ühel päeval kui pähe tuli sai selga mindud ja lihtsalt ta sõitis, nagu poleks eales midagi muud teinudki. Siiani (ka pärast pikka pikka vahet) võib panna talle sadula selga ja lihtsalt minna ja sõita – nii laps kui täiskasvanu. Samuti on ta ette rakendatav, veel 5-6 aastat tagasi sai temaga heina tehtud ja vana aja kombel saadusi ära veetud – mida iganes pähe tuleb, on Ester see, kes teeb asja ära ilma nurisemata, rõõmuga. Hetkel on ta küll kasutuses olnud aretusmärana.

Foto autor: Krista Sepp
Amadeus (s. 2005) ja Allegro (s. 2005) on sündinud Saaremaal Tika talus ning Aragon (s. 2011) ja Avatar (s. 2010) on sündinud Muhus Tihuse Hobuturismi talus. Kõigi nelja hobuse isa on täkk Anakee, omanik Voore Tallid.

Need neli eesti hobust on ühe väga ammuse unistuse täitumine. Amadeus ja Allegro saabusid meile 2009. aastal, noorte ja kogenematutena. Algasid treeningud. Aastate jooksul sai sõidetud ja võisteldud nii ratsa kui rakendis, osutatud kalessisõiduteenust nii linnas kui maal, ühesõnaga olid usaldusväärsed hobused igal alal. Seejärel 2014. aastal astus meie hoovil treilerist maha järgmine paar eesti hobuseid - Avatar ja Aragon. Algas taas usin töö tegemine, sest soov oli kalessi ette rakendada neli eesti tõugu hobust. Töö nende neljaga on olnud põnev ja täis väljakutseid, iga üks neist on isiksus oma iseloomu ja tujudega. Töös on nad on lõbusad, sitked ja väsimatud, puudutades igaühe hinge kellega kohtume.

Foto autor: Karl-Kristjan Nigesen
E-Tibu on sündinud 2006. aastal Harjumaal, i. Elkar, e. Anka, kasvataja Heiki Orusalu, omanik Helen Paas.

E-Tibu on üks eesti hobuse mitmekülgsuse ja südikuse eeskuju. Oma eriskummalise nime sai ta peale seda, kui ta kahenädalasena oma ema kaotas ning kahejalgsed asendusemad teda hellitavalt Tibuks hakkasid kutsuma. Kuna nimi pidi algama isa järgi E-ga, siis see sinna ette ka sai. Kui ta veel õite pisike oli, ennustati talle lühikest ning üsna tumedat tulevikku. Aga vastupidiselt kõigi teadjamate ennustustele on inimene Tibu jaoks alati jäänud austusväärseks partneriks ja suureks sõbraks. Eriti suure hoolega hoolitseb ta kõige pisemate ja nõrgemate eest, justkui mäletades oma keerulist lapsepõlve.

Tibul on oma vanuse kohta olnud päris mitu ametit. Leiba on ta teeninud tubli ratsutamisteraapia hobusena, Jõuluvana saanihobusena ja harrastaja võistlusratsuna. Hetkel on tal käsil elu kõige tähtsam amet – ta on roheliste ja pisikeste ratsanike esimene võistlushobune. Seda rolli võtab ta nii suure tõsidusega, et nii mõnelgi on tekkinud kahtlus, et koolisõiduvõistlustel teab Tibu kõiki skeeme peast. Tulemusi on tal ette näidata ka takistussõidus, kolmevõistluses ja derbyl. Nimelt naudib ta hüppamist nii üksi kui ratsanikuga ja kuna ta suurt midagi ei pelga, saab tema peale alati kindel olla.

Foto autor: Andri Allas
Andra on sündinud 1993. aastal Pärnumaal, i. Aku, e. Tulla, kasvataja Sirje Põldaru, omanik Taimi Usin.

Andra on Aku järglasele omaselt tagasihoidlikuma loomuga hobune. Tema õpetamisel toimis ainult kavalus ja heatahtlikkus. Vägisi midagi peale surudes hakkas mära protestima. Nooruses on Andra olnud väga mitmekülgne hobune. Temaga said tehtud kõikvõimalikud põllu- ja aiatööd ning samaväärselt oli võimalik selle uhke traaviga märaga ka ratsutada. Kui Andra oli 3-aastane, käis ta Soomes sõidu- ja veokatsete sõpruskohtumisel, kus võistles soome hobusega ning edestas teda. Tol korral soovisid soomlased väga Andrat ära osta, kuid omanik ei soovinud oma heast sõbrast loobuda. Tänutäheks on see väärikas mära pannud aluse oma omaniku aretustööle ning jätnud mitmeid väga häid ja olulisi järglasi eesti hobuse tõus. Näiteks litsentseeritud sugutäkk Euro 767E, 2008. aasta parim noormära Viroola 4179E ja väga edukas rakendihobune Veto. Sel aastal tähistab teenekas mära oma veerandsajandat sünnipäeva.

Foto Taimi Usina erakogust.
Anella on sündinud 1995. aastal Saaremaal, i. Ando, e. Lella, kasvataja Laine Sünter, omanik Reet Pillaroo-Lauri.

Anella on väärikast ja üsna vähe levinud sugupuust ema kaudu ja isa Ando oli ihaldatud täkk igasse karja. Saatus tõi Anella praeguse omaniku juurde 2013. aasta esimestel päevadel, mil ta võitis kiiresti teiste karjaliikmete austuse oma kuningannaliku hoiaku ja tasakaalukusega. Suurt kasvu hall mära töötab vaatamata oma kõrgele eale ka praegu teraapiahobusena. Puuetega lapsed ütlevad, et Anella „räägib“ nendega. Ta on kannatlik, sõbralik, oskab olla kiire ja temperamentne kui vaja aga võib ka seista tunni lapse kõrval, lastes ennast kallistada. Ta on hea ema, suurepärase iseloomuga ja laitmatu käitumisega ning pärandab seda ka oma järglastele, lisaks heale liikumisele ja kenale välimusele.
Rekkor on sündinud 2009. aastal Harjumaal, i. Raksel, e. Viko, kasvataja OÜ Kolgaküla Tall, omanik Linda Kask.

Rekkor on suuremat kasvu kõrb eesti hobune, kelle on ka vastavalt suur süda ja võistleja hing. Kodus on Rekkor tavaline maatõugu hobune, kes sõidutab lapsi ja veab kelku kui vaja ja võib olla üsna jonnakas. Võistlustel meeldib talle aga särada. Väga harva, kui ta auhinnalisele kohale ei tule ja seda nii takistussõidus kui ka koolisõidus. Muuhulgas on ta edukas olnud eesti hobuste hüppevõimsuses ja harrastajate meistrivõistlustel koolisõidus. Ta suudab hämmastada lisaks oma ratsanikule ka pealtvaatajaid.

Foto autor: Külli Tedre-Gavrilov
Ruffus on sündinud 2003. aastal Lääne-Virumaal, i. Roomel, e. Aiu, kasvataja Indrek Laisaar, omanik Kadri Sukko.

Üsna pisikesena jäi Ruffus õnnetul kombel ilma oma emast. Ilmselt osalt just seetõttu on ta
eluaeg olnud väga inimesele orienteeritud ja sõbralik, vahel suisa pealetükkivalt. Üldiselt on
ta väga lahtise peaga ning võimeline kiiresti uusi teadmisi omandama ja igasuguseid
kombeid õppima.

Ruffus on suurema osa oma elust veetnud perelemmiku ja hobihobusena, eks seetõttu
ilmselt ka veidi ärahellitatuna. Ratsahobusena on ta kuulekas, hästi käsitletav, usaldatav ja
kiire õpivõimega, ehkki ka krutskid on hinges. Aastate jooksul on ta olnud niisama maastikul
kulgeja, tegelenud hobikorras takistussõiduga ning ka turismis head vastupidavust näidanud.
Viimase aasta on ta veetnud trennihobusena ratsakoolis, et anda talle tegevust ning
võimalust end piisavalt liigutada.

Foto autor: Kadri Sukko
Muuksi Rinti on sündinud 2012. aastal Harjumaal, i. Raksel, e. Aami, kasvataja OÜ Muuksi Muhe, omanik Angelika Koovit.

Mära Muuksi Rinti on loomult karjajuht ja näitab seda välja kõigile, kellega iganes peab koplit jagama. Hingelt on ta "suur" ning teda iseloomustab kiirus, teravus, täpsus ja julgus. Ta on hobune, kes kohaneb kiiresti ja on kartmatu. Eesti hobusele kohaselt on tema kasutus väga mitmekesine - edukad esinemised võistlusspordis, nii takistus- kui koolisõidus, ning teeb kaasa ka rakendispordis. Kodus veab vankrit ja käib ree ees, sõidutab lapsi ja armastab ujuda - üle kõige aga naudib seda, kui temaga tegeletakse!
Eskort on sündinud 1993. aastal Pärnumaal, i. Eps, e. Rilla, kasvataja Tori Hobusekasvandus, omanik Üllar Neemrand.

Eskort on suurepärase iseloomuga täkk. Ta on äärmiselt rahulik, mõistlik ja käsitletav igas olukorras. Toimetused temaga on alati olnud väga sujuvad ja probleemivabad. Aastaid tagasi käidi temaga ratsutamas koos märadega – kui inimene oli seljas, ei olnud ta sugutäkk, vaid ratsahobune. Samuti pärandab ta oma super iseloomu ja töötahet ka järglastele. Praegu on Eskort väljateenitud pensionil ja ratsahobuse elu enam ei ela. Koplikaaslaseks on noor täkksälg, kes ei lase tal vanaks jääda, ja teisel pool aeda märad, kes tema meeled erksad hoiavad.

Foto autor: Marju Neemrand
Taranee on sündinud 2012. aastal Viljandimaal, i. Trevor, e. Toora, kasvataja Linda Leemets, omanik Kristi Alert.

Taranee on iseloomult väga energiline ja rõõmus poni, kellele tohutult meeldib käia pikkadel matkadel. Eriti meeldib talle, kui lisaks pikale matkarajale saab ta ennast põldudel galopitades välja elada, kuid kui kevadel on vaja vaod sisse künda, teeb ta sedagi väga edukalt. Väga võimekas on ta olnud ka oma kahel võistlusaastal, kust siiani oleme koju toonud mitu rosetti. Laste tähelepanu on Taranee pälvinud eesti hobusele omase rahulikkuse ja heatahtlikkuse poolest. Taranee suudab hästi kohaneda olukorraga ning jääda alati rahulikuks.

Foto autor: Andreas Pernits
Astra on sündinud 2005. aastal Pärnumaal, i. Amlet e. Varia, kasvataja Rein Kose, omanik AlfaEkspert OÜ.

Astra on praeguste omanike kõige esimene puhtatõuline eesti hobune ning temast sai alguse huvi aretuse vastu. Nimelt ei olnud teda ostes teada, et ta tiine on ning kogenematusest ei osatud ka kahtlustada kuni päris tiinuse lõpuni. Ja nii sündiski ühel ilusal augustikuu päeval pisike varss. Peaasjalikult on ta läbi elu pidanud sugumära ametit. Samas ei saa mainimata jätta tema sobivust ka ratsutamiseks. Ta on kasutuses hobihobusena ning väga meeldiv matkakaaslane looduses just oma stabiilse hoiaku poolest. Märkimisväärse omadusena on korduvalt välja toodud tema vastupidavust ning mugavaid allüüre. Emana iseloomustatakse teda kui ülihoolitsevat ja varssa igati toetavat mära. Ta on tugeva, kuid inimese ja hobustega kergesti haakuva iseloomuga. Järglastelegi pärandab ta enesekindlat ja julget hoiakut ning parasjagu särtsakust, et spordiradadel ilma teha. Astra ja Ralli esimesed ühised järglased on asunud spordis rosette noppima nii kodumaa pinnal kui ka Soomes.

Foto: Lea Hänni erakogu
Rehepapp on sündinud 2018. aastal Kassaril, i. Rallik, e. Americana, kasvataja ja omanik Ristitee Talu.

Rehepapp on üks vahva süsimust varsajunsu, kellele meeldib juba varakult ema juurest ära kablutada, et teiste varssadega mängida ja ringi karata. Ta on elav, nutikas ja väle. Kevadekuulutajana tuli ta siia ilma veel osalise lumevaibaga kaetud maale, olles oma emale 18. varss (nende seas 5 sugutäkku ja 7 sugumära). Kõik eelnevad emapoolsed õved on sündinud sama muretult omanikule hommikuseks üllatuseks. Seejuures on Rehepapi ema Americana tulnud pika emaameti kõrval 2000. aastal isegi poniklassi kestvusratsutamise Eesti meistriks. Ootame pingsalt, kelleks sellise teeneka sugupuuga Rehepapp kasvab, kas toredaks perehobuseks, sportponiks, sugutäkuks või ...

Foto autor: Mari-Liis Tammeleht
Tukker on sündinud 1993. aastal Saaremaal, i. Tukk, e. Riti, kasvataja Jaan-Aleksander Rooda Klepperi Varjupaik, omanik Eesti Hobusekasvatajate Selts.

Tukker on nagu unistuste hobune – kaunilt süsimust, targa ja elava silmaga, kauni välimusega võrratu ratsu. Samas ääretult armastusväärne ning viisakas nii teiste hobuste kui ka inimeste vastu. Aretajale annab väga hea ülevaate täku iseloomust see, kas märad usaldavad oma järglaseid ta hoole alla või mitte – Tukker on see, keda märad saavad usaldada ja usaldavadki.

Sõmerpalu aegadest meenutatakse Tukkerit kui äärmiselt lihtsalt käsitletavat täkku. Kui paaritamiseks läks, siis naerdi, et Tukker viib märale lilli – ampsates kõigepealt paar suutäit värsket rohtu, jäid ka mõned õied suunurgast paistma. Lisaks oli ta üks parimaid sõiduhobuseid, osales noorena hüppetrennides ja võistlustelgi.
Rio-Moskito on sündinud 2002. aastal Saaremaal, i. Ruttar, e. Araia, kasvataja Kalvar Ige, omanik Halliki Hanso.

Rio-Moskito on tillukest kasvu aga suure südamega mära. Rio puhul on tegemist ideaalse perehobusega – ta on alati heatahtlik, kuulekas ja kannatlik. Ta on õpetanud ratsutama kümneid väikeseid lapsi ja täiskasvanuid. Ka oma suure pere lastele on ta alati "see esimene" armas hobune, kes terveks eluks hobusepisikuga nakatab ja lapsepõlve mälestustesse jälje jätab.

Oma head võhma on ta tõestanud turismitalus nii matkahobusena kui ka laste võistlusponina takistussõidus. Rio valib oma temperamendi alati ratsaniku taseme järgi – pisikeste lastega on ta ettevaatlik ja hooliv ning edasijõudnutega jällegi tuline ja väle kaaslane. Rio on toonud kaks imelist järglast, kes on end samuti tõestanud sõbraliku iseloomu ja hea sportliku võimekusega. Ta on asendamatu karjajuht ja oma inimestele justkui pereliige.

Foto autor: Halliki Hanso
Triller on sündinud 2001. aastal Saaremaal, i. Tukker, e. Elfa, kasvataja Jaan-Aleksander Rooda, omanik Meeri Lonn.

Triller on väikese tüdruku unistus ja suure tüdruku reaalsus. Vahest usaldusväärsem kui inimene ise, kõik ideed on temaga koos ellu viidud. Praegu on Trilleri tähtsamateks ülesanneteks jäänud tiinele märale seltsi ja kaitse pakkumine või noortele täkkudele pealikuks olemine. Alaline valmisolek on maastikul ratsutamiseks, laste talutamiseks, ree- või vankrisõitudeks ja uuteks väljakutseteks. Triller on tubli ja universaalne tõu esindaja, kes tuleb kõigega toime.

Foto autor: Greete Mänd
Akiira on sündinud 2006. aastal Saaremaal, i. Aku, e. Riksi, kasvataja TÜ Pihtla Hobusekasvandus, omanik Rael Säkk.

Akiira on imekaunis mära, õrna ja naiseliku loomusega. Mitmeid aastaid täitis ta vaid sugumära rolli ning andis häid järglasi. Lemmiktegevuseks, nagu eesti hobustel üldiselt ongi, on tal söömine. Kui ülejäänud kari liigub päeva jooksul karjamaal pidevalt ringi ja jookseb alati uudistama, kui kopli ääres midagi põnevat toimub või liigub, ei tõsta Akiira eriti oma pead heinarullist kaugemale. Talle ei ole probleemiks see, kui ta jääb karjast eemale, peaasi, et söök oleks ees. Eks see asjaolu on andnud talle naiselikult ümara figuuri.

Paar aastat tagasi sai alguse tema lastelemmiku karjäär. Meenutades välimuselt Barbie hobust, on Akiira võitnud päris mitme väikese tüdruku südame. Ka omaniku väikesele tütrele on oluline hommikul õue minnes just „ammas Kiia“ läbi kallistada ja lemmik võtab alati kannatlikult vastu kõik kallid-paid. Selle kena märaga on mitmed inimesed saanud oma esmase ratsutamiskogemuse ning võtnud ära hirmu neilt, kes muidu hobuse selga ronida ei julgenud. Kui mõne hobuse kohta võib öelda õpetaja, siis just seda see mära on, õpetades ka täiskasvanutele kontrollima oma emotsioone ja ka liigutusi. Liialt tormakate ja närviliste inimestega ta koostööd teha ei soovi.

Vanasõna, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta, Akiira puhul ei kehti. 11-aastasena õppis see mära selgeks rakendihobuse ameti ja tegi oma väikestele fännidele mõnusaid lumiseid saanisõite. Tegemist on hobusega, kes pakub oma perele palju rõõmu. Just selline nagu üks õige eesti hobune peakski olema.

Foto autor: Kristhel Vaht
Muuksi Tuut on sündinud 2014. aastal Harjumaal, i. Teik, e. Vigri, kasvataja OÜ Muuksi Muhe, omanik Eeva Vahtras.

Tuut on väiksemat kasvu eesti tõugu ruun, kes eelnevalt elas vaba elu karjas, ilma et peaks midagi tegema. Alguses oli ta arg ning treilerisse teda ei saadud ja nii tuligi Tuut praeguse omaniku juurde jala käekõrval jalutades ca 10 km. Edasi kulusid ainult loetud päevad kuni hobune oli usaldav ja sõbralik. Ja kohe peale seda sai ta ka sadulasse pandud. Tuut on nii malbe loomuga, et peale mõnda korda oskajaga treenimist võisid temaga juba ka lapsed sõitma minna ja sellest hetkest alates ongi ta lasteponi. Juba on ka tehtud esimesed stardid takistussõidus 9-11aastaste lastega. Algul tundusid võõras kohas värvilised latid hirmutavad aga parkuuri lõpuks oli Tuut nendega juba kohanenud ja lõpetas edukalt. Eesti hobusele kohaselt veedab Tuut enamus aega karjamaal einestades.

Foto autor: Anett Jaadla
Tembu on sündinud 2014. aastal Pärnumaal, i. Tormis, e. Laasi, kasvataja Raivo Gerlein, omanik Andreas Pernits.

Tembu teeb eriliseks tema põlvnemine, kus on esindatud mõlemad vähelevinud täkuliinid eesti hobuse tõus. Nimelt kuulub tema isa Taru liini ja emaisa Lari liini.
Põlvnemisest veelgi tähtsam on aga selle täku puhul tema rahumeelne ja koostöövalmis iseloom. Tema õpetamine nii rakendisse kui sadulasse on läinud nagu muuseas. Tembuga tegeledes oli kerge unustada, et tegemist on nii noore hobusega, kuna ta käitus nagu oleks eluaeg seda kõike teinud. Eriliselt kõrgelt on hinnatud selle täku hüpet. Tembu tõestab taaskord seda, et eesti hobune võib olla samaaegselt võimekas hüppehobune, käia rakendis ja sõidutada lapsigi. Seda enam, et tegemist on ju täies elujõus täkuga. Kindlasti ootavad Tembut ees suur tulevik ja saavutused.

Foto autor: Andreas Pernits
Rall on sündinud 2012. aastal Viljandimaal, i. Rallik, e. Akiira, kasvataja Ahto Alas, omanik Regne Soon.

Rall on suuremat kasvu sportliku kehaehitusega mõmmik. Karjamaale minnes tuleb ta alati vastu ja hirnatab kõigile tervituseks. Ralli iseloomustavad elastsus, koostöötahe, kiire õppimisvõime ja suurepärased käigud. Kuigi Rall on tulisema loomuga, siis ta on alati käsitletav. Temas on lihtsalt nii palju energiat. Rall saduldati alles viie aasta vanusena ja koostöö temaga muutub pideva treeningu käigus aina meeldivamaks. Tal on potentsiaali end näidata nii takistussõidus kui ka koolisõidus ning miks mitte ka kolmevõistluses ja kestvusratsutamises tänu heale vastupidavusele.

Foto autor: Regne Soon
Arancia on sündinud 2010. aastal Jõgevamaal, i. Apollo, e. Romina, kasvataja Kaie Peterson, omanik Merilin Meri.

Hobust ostma minnes pakkus Arancia end ise, tulles juurde ja hakates kohe suhtlema ning nii langeski valik temale. Alguses oli ta oma uue kodu, kaaslaste ja pere suhtes natuke ettevaatlik, kuid siiski hea suhtleja ja koostööaldis sõbrake. Ratsa ta juba käis, kuid oli soov teda ka rakendisse õpetada, kuna tema hoogne liikumine oli köitev. Rakendis olles ilmnes tema suur tahe vedada ning nii tekkis mõte minna Aranciaga Torisse sõidu- ja veokatsetele, kus ta on praeguseks korduvalt edukalt esinenud. Arancia on osalenud ka kooli- ja takistussõiduvõistlusel ning näidanud head kohanemisvõimet uues kohas. Talvel tegi ta veel lastele reesõitu aga nüüd on varsapuhkusel. Kokkuvõttes on Arancia hea iseloomuga, tubli töötahtega, koostööaldis ja mitmekülgne eesti hobune.

Foto autor: Krista Sepp
Ria (1998-2017) sündis Hiiumaal, i. Rallik, e. Aisa, kasvataja Tõnu Liivo.

Ria oli oma omanikule alati olemas ja tuli leplikult kaasa kõikide uute ideedega, olgu selleks siis galopivõidusõit, takistussõit, koolisõit, kross, suusatamine, ujumine, matkamine, trikitamine või viimaks akadeemiline ratsutamiskunst ja maatöö.

Kuigi Ria liigitus pigem laisemapoolsete hobuste kilda, meeldis talle oma oskusi näidata. Kogu katsetamise ja õppimise aja oli ta kannatlik ja heatahtlik. Omanik sai nii mõnigi kord tagantjärele häbiga aru, et ta ei olnud hobuse suhtes õiglane. Ria aitas oma inimesel areneda ja saada aja jooksul paremaks hobukäsitlejaks.

Ega Ria ka päris vagurake polnud. Ühelt poolt oli ta küll vana rahu ise, kuid muudatused tuttavas keskkonnas panid teda kõõriti vaatama ja võpatama. Mõnikord tegi Ria ka krutskeid, näiteks kepsles ta eest ja tagant üles nii, et saab mõistetavaks, et hobused teevad ka vabast tahtest kapriooli. Sellegipoolest oli ta alati kõige usaldusväärsem ja turvalisem hobune, kellega ükskõik kuhu minna.

Üle kõige õpetas Ria aga oma omanikule seda, kui oluline on osata hobust kuulata. Hobused, eriti eesti tõugu hobused, oma sissepoole oleva tundemaailmaga, võivad ilma välja näitamata taluda suurt ebamugavust ja isegi valu. Nad annavad oma murest teada mõnikord vaid vaevumärgatava muudatusega käitumises, mida on lihtne tähele panemata jätta. Peame olema tõeliselt tähelepanelikud ja tegema oma parima, et neid mõista.

Foto: Piret Väinsalu erakogu
Eksi on sündinud 2001. aastal Muhumaal, i. Mikron e. Reeli, kasvataja Martin Kivisoo, omanik Katrin Laanesoo.

Eksi on iseloomult väga uudishimulik ja püüdlik. Üldjuhul teeb ta alati seda, mida palutakse ning temaga on sõitnud ka täiesti algajad. Koplisse minnes traavib ta rõõmsalt vastu ning loodab taskust maiust saada. Eksi on värvuselt raudjaskimmel, üks väheseid eesti hobuseid sellise värvusega.

Foto autor: Joonas Soomets
Eldor on sündinud 2010. aastal Tartumaal, i. Eduard, e. Remedia, kasvataja OÜ Puuhobu, omanik Marjeta Lumiste.

Eldor sündis hobukarja juhtmära esimese varsana. Arvatavasti on just see andnud Eldorile ääretult uhke ja iseteadva oleku. Ta võib olla küll üsna koostööaldis aga alati on tal oma sõna sekka öelda. Ta on hobune, kes tahab väga oma peaga mõelda, oma tingimusi seada ja on alati valmis taas piire katsetama. Eldorile on varsast saati meeldinud väga hüpata, kui kuskil on takistused püsti, siis muutub rahulik eesti hobune kohe tuliseks hüppajaks. Siiski on temas olemas ka eestlasele iseloomulik selge mõistus, vaprus ja lisaks väga eriline tundlikkus. Eldor veedab omanikuga toredasti aega õppides trikke, tehes käekõrval treeninguid ja rännates maastikul. Ta on inimesele väga hea õpetaja.

Suviti jagab Eldor hoovi kahe lapse, kassi ja koeraga ning alati peab jälgima, et toa uksed oleks kinni. Palaval ajal on ta alati valmis katsetama, kas ta ehk mahub ka jahedasse tuppa. Vajadusel tuleb trepist üles ja ootab ukse taga. Lisaks meeldib talle lastebasseinis kabjaga vett pritsida ja natuke hullata. Ehhki Eldor võib olla üsna isepäine ja ei jäta kunagi oma tujusid ega arvamust välja näitamata, siis lastesse suhtub ta väga hoolivalt ja sõbralikult. Uute hobustega koos olles nõuab ta alati oma sünnijärgset kohta karjas ja kipub seega võimutsema aga kui see on saavutatud, on ta väga leebe ja mänguhimuline kaaslane oma uutele sõpradele. Eldor on suure isepäise hingega rõõmsameelne hobune, kes oma nunnu varsapilguga võidab kiiresti inimeste südamed.
Rosalii on sündinud 2017. aastal Hiiumaal, i. Repliik, e. Astoria, kasvataja ja omanik Tõnise Tallid OÜ.

Rosalii on Tõnise tallide esimene enda kasvatatud märast saadud märavarss. Ta tuli siia ilma jaanilaupäeval inimese valvsa pilgu all. Rõõm oli eriti suur oodatud märavarsa üle. Rosalii oli juba sünnist saati suuremat kasvu ja ka nüüd aastaselt on ta kõrgejalgsem kui teised sama vanad sälud. Iseloomult võib-olla veidike tulisem Rosalii teeb meeleldi koplis kiiremaid ringe, kuid inimese suhtes näitab üles usaldust ja on nõus õppima uusi teadmisi meelsasti. Ka tema ema on väga inimest usaldav ja seetõttu on Rosaliiga väga hea tegeleda. Osa Rosalii elavast temperamendist pärineb kindlasti emalt, kes galopeerib alati karja eesotsas.

Foto autor: Kersti Kalberg
Teelia on sündinud 2016. aastal Pärnumaal, i. Tukker, e. Akiira, kasvataja Rael Säkk, omanikud Kristhel Vaht ja Toomas Vihmann.

Teelia sai oma praeguses peres väga kiiresti kõikide suureks lemmikuks. Imearmas, ümar ja veidi vallatu märapreili on alles noor, ent väga tublide kommetega ning vahva seltsiline nii teisele hobusele kui ka inimestele. Otsib koguaeg kontakti ning niblib vahvasti külaliste taskuid ja käsi. Teelial on väga ilus liikumine ning tüübilt on ta pisut sportlikum kui ümarused veidi väiksemaks voolida. Hetkel naudib ta lapsepõlve ning kunagi tulevikus saab temast ratsahobune, kes oskab ka ehk vankrit vedada ja talvel saani.

Foto autor: Kristhel Vaht
Andi II on sündinud 2006. aastal Läänemaal, i. Andi, e. Ronja, kasvataja ja omanik Aleksei Lotman.

Andi II käib aeg-ajalt sadulas ja aiste vahel, muuhulgas saab temaga kevadeti aiamaa haritud. Põhiosa ajast elab kodulähedases metsas. Täkupoisil on vahelduv iseloom, vahel tore, vahel vähem. Järglasi tal veel pole, kuid sugulasi see-eest hulgim.
Terja on sündinud 2011. aastal Saaremaal, i. Teik, e. Anja, kasvataja Pihtla hobusekasvandus, omanik A. Metsmaker.

Terja elas esimesed neli eluaastat karjas muretut hobuseelu ning siis sai temast ratsahobune. Iseloomult on Terja tõeline inimese- ja maiusesõber. Ta on alati valmis nuhkima taskutes, et midagi head leida ja kui platsil ratsutades anda talle valida, kuhu seisma jääda, siis liigub ta alati esmajoones mõne inimese juurde.

Tema uudishimu on piiritu ja ta aitab näiteks inimesel boksis uut heinavõrku üles sättida ning platsil rebasekutsikate jälgimine ja nendega mängimine tundub talle iseenesestmõistetav. Mõned uued asjad panevad teda ka võpatama, aga eks meil kõigil ole oma nõrgad kohad.

Karjas käitub ta ikka nagu tõeline eesti tõugu mära ehk tema on see, kes asjad paika paneb. Oma vanematelt on ta pärinud suurepärase väheste märgistega välimuse ja ilusa liikumise ning hüppe. Sadulas käitub Terja viisakalt ning on igati koostööaldis, aga vahel harva tuleb talle muidugi ka silma väike vallatu säde ja siis on vaja kindlameelset ratsanikku, et isepäisest krutskineiust saaks jälle kõige fantastilisem ratsu.

Foto autor: Anett Jaadla
Euro on sündinud 2002. aastal Pärnumaal, i. Elkar, e. Andra, kasvataja ja omanik Taimi Usin.

Euro oli oma emale teine järglane. Juba sündides oli ta väga pikajalgne ja sportliku välimusega. Nooruses meeldis talle väga hüpata, oli ka juhuseid, kus Euro viis vähem oskajaid ratsanikke ise hüppele. Kui täkk oli nelja aastane, alustas omanik tema treenimist sõidu- ja veokatseteks Tori Hobusekasvanduse ringrajal. Oli väga huvitav jälgida, kuidas Euro katsetas erinevaid viise traavipikenduseks, kuni lõpuks ise avastas, et kui toob tagumised jalad esimestest mööda, on parem joosta. Treeningute ajal viibisid raja lähedases koplis alati märad ning neist möödudes läks täku traav kohe eriti pikaks ja uhkeks. Omanik palus, et ka võistluspäeval võiksid need samad märad seal koplis olla, et Eurole natuke motivatsiooni pakkuda. Ei tea, kas tänu sellele, kuid igatahes püstitas Euro sel võistlusel 1 km traavi distantsi rekordi 2.58, mida pole tänaseni suutnud keegi ületada. Oma järglastele pärandab Euro lisaks kõrgele jalale ka väga head ja inimsõbralikku iseloomu.

Foto autor: Katrin-Liis Rumessen
Anna on sündinud 2014. aastal Valgamaal, i. Aiken, e. Väle, kasvataja Maarika Vahter, omanik Marika Pähkel.

Anna on väljanägemiselt väike ja armas, olemuselt aga üsna tuline tükk. Kolmeaastaselt sai tema karjamaal veedetud lapsepõlv otsa. Esmalt pandi ta sadulasse ja hiljem ka rege ning vankrit vedama. Ega see nii lihtsalt ei käinudki. Lõhutud said nii mõnedki aisad. Aga Toris veo- ja jõudluskatsetel sai Anna kiita oma puhta sammu ja traavi eest. Ta ei teinud ühtegi viga. Praegu ratsutavad Annaga lapsed. Osaletud on ka võistlustel, kuid Annal ja tema noortel ratsanikel on veel palju õppida. Anna on perspektiivikas noor eesti hobune.

Foto autor: Marika Pähkel
Remik on sündinud 2000. aastal Saaremaal, i. Rumm, e. Ella, kasvataja Valdur Poopuu, omanik Heidi Rebase.

Remik on oma omaniku esimene päris oma hobune ja suurim õpetaja. Alguses olid mõlemad noored ja rumalad. Koos on õpitud, naerdud, pisaraid valatud. Koos on suureks kasvatud ja Remik on tänaseks täieõiguslik pereliige õpetades juba omaniku lapsi ratsutama. Remiku kohta võib öelda, et ta on suure hingega väike hobune. Poniklassist kasvas ta välja ning pidi võistlustel rinda pistma suurte ja sportlike hobustega. Aga olgem ausad, alla ta neile küll ei jäänud, võistlustelt reeglina ilma auhinnalise kohata koju ei tuldud. Remik on terve elu tegelenud takistussõiduga, ei ole kunagi hiilanud eriti hea liikumisega ja seega koolisõiduga väga tegelenud ei ole. Ometigi tõi ta omaniku suureks üllatuseks koju eesti tõugu hobuste meistrivõistluste laste sõidu esikoha.

Foto autor: Heidi Rebase
Tilaila on sündinud 2014. aastal Viljandimaal, i. Tingoran, e. Asti, kasvataja Ly Animägi, omanik Sirja Saar.

Tilaila võitis praeguse omaniku südame oma armsa olemuse tõttu: rahulik, tasakaalukas ja kuulekas ning keegi polnud talle seda õpetanud – loomult selline. Tilaila on unistuste hobune, ta hoiab oma ratsanikku, ei karda liikuda maanteel ega looduses, liigub hästi matkaradadel ja armastab järves ujuda. Tilaila õppis kõigepealt rakmed selgeks, siis hakkas vedama vankrit ja sai ka kogemused ree vedamisel. Seejärel õppis ilma ühegi tõrketa ratsanikku kandma. Tilaila õpib väga kiiresti, kuuletub hästi, teab häälkäsklusi ja õpib edasi töötama ilma valjasteta.
Tilaila on mõeldud tulevikus laste teraapiahobuseks ja pulmakalessi saatjahobuseks. Hüpped ja takistused talle eriti ei meeldi, pigem on suund koolisõidule pehme ja graatsilise sammu tõttu. Sellest sai alguse ka tema lastelemmiku karjäär, ta on võitnud paari noore ratsutaja südamed ning nüüd õpitakse ühiselt ka maatööd.

Foto autor: Sirja Saar
Tommi (1993-2017), i. Tukk, e. Elki, kasvataja Juhan Kuusk.

Tommi olevat juba sündimisest saati silma paistnud oma eriliselt rahuliku ja tasakaaluka iseloomuga. Oma sünnikodus tegi ta paralleelselt nii täkutööd kui ka sõidutas lapsi ratsa ning käis vankri ees. Tommit õppis tema viimane omanik tundma alles siis kui ta oli ära teeninud tiitli „vanamees“. Ta võlus oma härrasmeheliku käitumisega, jäädes igas olukorras väärikaks ja tasakaalukaks. Ta oli täku kohta rahulik ja vahel pahuralt heatahtlik. Oma lisasööta oli ta alati valmis ka seltsidaamidega jagama. Ta oli väga hea isa. Ta võis kannatlikult taluda varssade heatahtlikke üleannetusi kuid samas vajadusel neid suunata ja õpetada. Täis elujõus olles võis teda vabalt karjas pidada, kuid viimastel eluaastatel eelistas ta pigem väikest seltskonda. Kui vaja, võis teda värkida otse karjamaal märade keskel ja ei olnud kannatlikumat ja tasakaalukamat õppehobust lastele, kui oli vaja teha maatöö trenni või õppida näiteks hobuse anatoomiat. Ta on oma toreda ja heatahtliku loomuga leidnud igavese koha südames.

Sugutäkk Tommil oli universaalsele hobusele omane välimik ja avarad käigud. Ka järglastele pärandas ta mõistlikku loomu, kergelt käsitletavust ja lihtsalt saduldatavust. Tommist jäi järele vaid 51 järglast. Oma kõrgelt hinnatud ja suurepärase iseloomuga järglaste, kuid samas vähelevinud põlvnemise tõttu oli ta kindlasti igale eesti hobuse genofondi mitmekesisuse säilitamisest huvitunud kasvatajatele väärt täkk. Tommi oli üks viimaseid otseseid Tukki järglaseseid.

Foto autor: Ago Ruus
Vivi on sündinud 2014. aastal Läänemaal, i. Veksel, e. Astrid, kasvataja ja omanik Arvo Sarrapik.

Vivi on suurepärase iseloomuga eesti tõugu mära. Ta on oma isaga väga sarnane, seda just tasakaalukuse ja arukuse poolest. Vivi on malbe nii inimeste kui ka teiste hobustega. Sellel aastal sai ta oma esimese järglase ning lisaks kõigele on ta nüüd ennast tõestanud ka väga hea emana. Peale varsa võõrutamist on Vivil ees õpingud saamaks tubliks ratsaponiks. Vivil on näol vahva kujuga lauk, mis meenutab veidi torutange, tänu millele on teda suures karjas lihtsam ära tunda.

Foto autor: Kaja Sarrapik
Avar on sündinud 2007. aastal Saaremaal, i. Aku, e. Rosta, kasvataja ja omanik TÜ Pihtla Hobusekasvandus.

Avar on oma olemuselt isale iseloomuliku tagasihoidlikuma hoiakuga täkupoiss. Avarile pole iial olnud probleemiks, et märad liiguvad vabalt hommikuti tema avatud ülaosaga boksiukse tagant läbi õue ja õhtul oma boksidesse tagasi. Kui tallis tekib ärev olukord, laseb Avar oma häälega vaikset jorinat ja kõik märad rahunevad maha ja taas on tallis vaikus. Samuti ei ole olnud talle probleemiks veeta õues aega aias, kus kohe teisel pool aeda on mära ning omavahel saadakse ninapidi kokku.
Avar on oma nime vääriline, olles ääretult kerge ja avara liikumisega. Mandrimaal pruutidel külas olles ratsutas temaga pisike tüdruk ning seegi annab veendumust, et täkk on kergesti käsitletav.

Foto autor: Katri Kuris
Tessa on sündinud 2009. aastal Põlvamaal, i. Topper, e. Assi, kasvataja Anne Grünberg, omanik Mariann Nuut.

Tessa sai ostetud tiinena ja samal suvel tunnustati kohe ka noorhobuste üleriigilistel jõudluskatsetel parima noormärana. Tiinuse tõttu nautis ta pikka lapsepõlve väikses karjas. Tessa on natuke õrna hingega, kuid väga hooliv. Koplist kätte saamisega on miskipärast küll raskusi, kuid õunarada järgides tuleb ta siiski boksi ning seejärel on nõus pea kõigeks, mida temalt on soovitud. Rahuliku loomuga inimesele on ta ideaalne kaaslane. Tema varss Takjas on aga särtsakas ja teotahteline. Tessa on Topperi üks viimastest järglastest.
Reims on sündinud 2011. aastal Valgamaal, i. Rall, e. Vami, kasvataja ja omanik OÜ Probil.

Reims on hea ja töökas poiss. Ta teeb ausalt kõik mida küsitakse, nii võistlustel kui kodus, nii väikese kui ka edasijõudnud ratsutaja all. Märade külaskäigud mõjuvad Reimsi ratsutamisele pigem positiivselt, tahtmist tööd teha tuleb juurde. Reims on ehe näide eesti hobuse positiivsetest omadustest: head liikumised, väga hea iseloom, kerge ratsastavus ning uutes olukordades selge pea.

Foto autor: Laila Hirviniemi
Emma on sündinud 1996. aastal Saaremaal, i. Elkar, e. Torma, kasvataja Pihtla Hobusekasvandus, omanik Mare Kalme.

Emma sattus praeguse omaniku juurde täiesti juhuslikult kui tema mees aitas tuua ühte teise talli sälgu. Hobusele järgi minnes tuli välja, et seal on üks hobune veel – mära Emma, kes oleks jäänud üksi ja tollase omaniku jutu järgi lihtsalt vorstiks läinud. Mees helistas, et toob koju ühe vanema mära ning ta ei tea mida see hobune on teinud või oskab aga igal juhul võtab kaasa.

Emma oli esialgu veidi tõrges kuni sai aru, et kui ta kuuletub, siis antakse rahu. Sadulasse minnes oli aru saada, et hobune on õpetatud ning tuli lihtsalt jälle meelde tuletada. Emmast sai tütre esimene õppehobune. Ta hakkas käima ka ratsalaagrites ja osales mitmetel treeningvõistlustel. Emma on rahumeelne, kuid siiski energiline ja kuulekas hobune. Talle meeldis nooremana väga hüpata aga kui ratsanik ainult seljas kõikus, siis armastas ka takistusest mööda minna.

Emma parim omadus on see, et ta on väga kannatlik, samas väga mugava liikumisega ja energiline. Ta on ka praegu meie päris väikeste õpilaste lemmikponi ja kasutusel teraapiatundides. Üks Emma tuntuim järglane on koolisõidus edukalt esinenud Rokit. Emma isa Elkarit meenutab Emma omanik samuti väga kannatliku, mugava ja hea liikumisega hobusena, kes lisaks oli ülihea iseloomuga ja viisakas täkk.

Foto autor: Toomas Tuul
Esta on sündinud 1995. aastal Saaremaal, i. Elkar, e. Arda, kasvataja ja omanik Pihtla Hobusekasvandus.

Esta on kasvult pisike ja oma vanusele vaatamata tulihingeline mära. Karjamaadele minek on olnud alati selline, et teda peab võtma nööri otsa see inimene, kes on kõige kiirema kõnnakuga, sest Esta hoiab ees tempot ning tihti tuleb teha peatusi, et teisi järele oodata. Oma loomult on Esta ülimalt hoolitsev ema oma järglastele ning karjas see, kes jääb pigem tagaplaanile ega nori tüli.

Estal on praeguseks 16 järglast, kellest üks on sugutäkk Raksel. Samuti on ta sugutäkkude Avar, Raket ja Tostan vanaema. Esta lapsed ja lapselapsed on kõrgelt hinnatud ülevaatustel ning näidanud tublisid tulemusi spordis.

Foto autor: Katri Kuris
Veksel on sündinud 2007. aastal Pärnumaal, i. Viks, e. Eksi-Naksi, kasvataja OÜ Tori Hobusekasvandus, omanik Arvo Sarrapik.

Veksel on iseloomult tasakaalukas, uudishimulik ja koostööaldis. Lisaks on ta väga hea keha ning tõu- ja täkutüübiga. Veksli põhitööks on karjajuhi amet, millega ta saab väga edukalt hakkama ja selle kõrvalt on ta ka suurepärane isa. Veksel on küll särtsakas, kuid vägagi lihtsasti käsitletav täkk. Oma sõbralikku ja arukat iseloomu pärandab ta ka oma järglastele.

Foto autor: Ago Ruus
Aida on sündinud 2006. aastal Saaremaal, i. Aku, e. Terri, kasvataja Aarne Lember, omanik Kristi Raudsepp.

Aida on ahkmust arhailist tüüpi, mitte eriti kõrge mära. Ta on tahtekindla iseloomuga, kuid samas võib teda usaldada, ratsutamisel ta ei trikita, liikumised on head ning võhmagi jagub. Aida on oma elu jooksul katsetanud saanihobuse ja ratsahobuse tööd, kuid põhiliselt olnud väikeses talus laste lemmik ning tubli ja hoolitsev ema oma järglastele. Laste meelest on temaga lahe kodukoplis ratsutada ja tema varsad on toredad ja naljakad. Järglased on tal mitmekülgsed, näiteks Vermut II on innukas hüppehobune, märajärglased aga tublid ratsud, kelle intelligentsus võimaldab neile trikke õpetada ja ilma valjasteta sõita.

Foto autor: Kristi Raudsepp
Trevor on sündinud 2000. aastal Läänemaal, i. Trump, e. Rosanna, kasvataja Silva Siil, omanik Linda Leemets.

Trevor on täiesti unikaalne hobune. Pealtnäha pidurdamatu loodusjõud, kes oma silmapaistva välimusega võtab nii inimestel kui märadel põlved nõrgaks. Aga tegelikult on heatahtlik ja inimese seltskonda nautiv loom, kes õige ratsanikuga on võimeline ka vanas eas uusi trikke õppima.

Foto: Merit Tõkke erakogu
Robinson on sündinud 2013. aastal Jõgevamaal, i. Rüütel, e. Romina, kasvataja Kaie Peterson, omanik Meelis Tarto.

Robinson on väga sotsiaalne ja uudishimulik poni. Ta on alati kõige julgem ja soovib inimeselt kõige rohkem tähelepanu. Ta on küll ruun, kuid märade peale erutub ta väga, samuti meeldivad talle laigulised ja hallid hobused, kelle juuresolekul on teda kohati keeruline rahulikuna hoida. Robinson on väga sportliku kehaehituse ja suure tahtejõuga loom, kellel on palju potentsiaali takistussõidus tänu oma kiiretele jalgadele ja täpsetele pööretele. Lisaks on tal esineja hing ning ta näitab ennast alati parimast küljest. Ta on ka väga tark ja õpib uusi trikke meeletult kiiresti.

Foto autor: Liisa Delores Tarto
Vermut II on sündinud 2010. aastal Pärnumaal, i. Vend Voitka, e. Aida, kasvataja Kristi Raudsepp, omanik Evi Aidberg.

Vermut on juba väiksest saati olnud paras põrguline, kuid nüüdseks on temast kasvanud üks tubli täkupoiss. Alguses oli Vermut rakendihobune ja osales edukalt Toris sõidu- ja veokatsetel. Ei möödunud kaua aega, kui ta ka sadulasse pandi. Algusest peale hakkas temaga ratsutama noor tüdruk, kellega koos jõuti kaugele. Nüüdseks on Vermut teinud spordis päris suuri tegusid, sh osalenud meistrivõistlustel. Iseloomult on ta täku kohta väga viisakas, uudishimulik, sõbralik ning annab endast alati parima. Teda saab usaldada ja ta andestab ratsanikule ka suuremad vead.

Foto autor: Külli Tedre-Gavrilov
Tuus on sündinud 2007. aastal Tartumaal, i. Trevor, e. Etti, kasvataja Priit Ojamaa, omanik Mia Lahtvee.

Kõik, kes on Tuusaga kohtunud tõdevad, et nimevalikuga ei ole siin mööda pandud - tegu on tõesti ühe tuusa hobusega, sest iseloomult on Tuus ehe, äge ja omapärane. Tuus on hea näide sellest, kuidas suur töötahe ja motivatsioon võivad ka keskpärase kehatüübiga eesti hobusest välja võluda parima. Kuigi tal on vahest raske, sest tema keha on pikk ja jalad lühikesed, annab talle õnnestumine ja kiitus nii palju jõudu, et aastatega on Tuus oma arenguga nii mõnegi pannud kulmu kergitama. Igapäevaselt elab Tuus hobuse elu ja tegeleb oma omaniku heameeleks salamisi koolisõiduga, kuigi poni enda kirg paistab olevat kross.

Foto autor: Kersti Kalberg
Android on sündinud 2013. aastal Saaremaal, i. Anakee, e. Arabella, kasvataja Tika talu, omanik Marleen Tiirik.

Android, hüüdnimega Andu, on pealtnäha täiesti tavaline eesti hobune, kuid seest tohutult suure südamega. Ratsutades on ta hämmastavalt aktiivne, suure energia ja töötahtega. Ette õpetades teadis esimesest hetkest kuidas mis käib ning ega muud üle ei jäänudki, kui midagi lohisevat juba taha panna ning sõitma minna. Ta on hästi uudishimulik hobune, kes tohutult armastab hüpata, kuid vajab tõkete ohutuks tunnistamisel ratsaniku toetust. Kui muidu on tegu väga rahuliku, isegi ükskõikse hobusega, siis lennuka sammuga trenni minnes on ta valmis ratsaniku heaks andma endast kõik. Samas mõistab ta hästi, kes on algaja või oskajam ning käitub algajatega korrektselt ja rahulikult, isegi kontrollib, kas nendega kõik ikka hästi on. Tegemist on tõeliselt aruka ja intelligentse hobusega. Esimesest päevast saadik on rahul jala ja kõhu all siiberdavate kanade, koerte, kassidega. Koplisse minnes ootab Android alati sügamist ja massaaži - keerab tagumiku inimese poole ja palub oma lemmikkohta mudida. Pähe oskab teha kõige armsama näo, et kommi suhu saaks.
Voore Roonin on sündinud 2013. aastal Raplamaal, i. Raksel, e. Voore Adella, kasvataja ja omanik Voore Tallid.

Voore Roonin on andekas, kaunis ja viisakas täkk. Ülevaatuselt korjatud head hinded näitavad vaid osa tema võlust. Lisaks suurepärastele liikumistele, on tegemist väga lojaalse, sõbraliku ja tööka poniga, kes on küll hingelt veidi hell, ent õige inimesega nõus minema kas või maailma lõppu. Roonin on Eesti hobusele kohaselt väga mitmekülgne - tugevaim külg on suurepäraste allüüride ja väga hea tasakaalu tõttu koolisõidus, millele lisaks Roonin hüppab tublisti ja julgelt ning käib metsas, nagu ühele viisakale härrale kohane.
Alli on sündinud 2015. aastal Valgamaal, i. Aiken, e. Exleegia, kasvataja Maarika Vahter, omanik Sirja Saar.

Alli sai valitud tema kasvu järgi - ta oli varsana karjas kõige pisem, samas kõige julgem. Oma olemuselt on Alli rõõmsameelne, väga uudishimulik, kuid vahest väga laisa loomuga, sest enam aeglasemat traavi ei tee küll ükski teine hobune. Alli alles õpib kõike vajaminevat töös, selged on ree ja vankri ees käimine, alustatud on sadulaga. Alli ei karda midagi, teda õpetatakse teraapiahobuseks. Ta on väga seltskondlik, tuleb kohe juurde, otsib läbi kõik taskud ja oskab avada nii jope- kui fliiside lukkusid, samuti boksi riivi ja karabiini. Lisaks enda boksiuksele avab ka teiste hobuste omi. Jälgib väga palju inimese käte tegevust. Allile meeldib väga järves ujuda koos ratsanikuga. Samas on ta iseloomuga, talle ei meeldi kui tema kõrval oleva hobusega tegeletakse rohkem kui temaga. Käe kõrval töötades on tal suurepärane võime täielikult muutuda vastavalt sellele, kuidas inimene tema kõrval muutub või mida teeb, töötab häälkäsklustega ja hääle järgi.

Foto autor: Sirja Saar
Arva on sündinud 1990. aastal Saaremaal, i. Aabram, e. Essi, kasvataja Kärla kolhoos, omanik Helin Kurisoo.

29 aastat tagasi sündis Kärla kolhoosi tallis lisaks Akule, kes eesti hobuse sõbrale tutvustamist ei vaja, hõbekõrvil Essil kena raudjas lauguga märavarss. Nimeks sai ta Arva. Pisike hobusehakatis elas sõpradega koos veidi üle aasta kuni kolhoosid lagunesid. Loomade tagastamise käigus sattus pisike Arva naaberkülla, kus ta oli kuni 17. eluaastani tubli tööhobune ja pere lemmik. Siis saabus aga aeg, kus ta pidi kodu vahetama. Kui sai selgeks, et selline vähelevinud märaperekonnast pärit mära on müügis, ei kõhelnud praegune omanik tema ostmisega. Uude koju jõudes õppis ta esmalt teiste hobustega suhtlemist, kuna oli peaaegu 16 aastat üksi elanud, kuid õige pea selgus, et tal on erakordselt head karjakäitumise oskused ja loomulikud instinktid, nii et temast sai üsna kiirelt karja vaimne juht ja liider. Arva on nagu ühele heale eesti tõugu hobusele kohane – äärmiselt intelligentne. Kui tema meelest inimene midagi valesti teeb, ei jäta ta seda enda teada ja suunab sind õrnalt aga kindlalt „õigele rajale“ tagasi. Arva on väga hea ema ja harukordselt tugevate peresidemetega. Kui veel lisada tema kolm head allüüri ja ilus välimik, siis on arusaadav, et Arva on tema praegusele perenaisele kullahinda väärt.
Tex-Mex on sündinud 2015. aastal Pärnumaal, i. Tukker, e. Akiira, kasvataja Liina Lasn, omanik Katrin Tõruvere.

Esimesel kohtumisel oli pisike täkupoiss söömas ja näha ainult tagumikku, väike lokkis saba liikus energiliselt paramale-vasakule ja pea põksis mära udarasse, et rohkem piima kätte saada. Kõht täis, tuli varss uudistama, pisike pea ja valge lauk lummasid praegust omanikku esimesest pilgust. Küsimuse peale, mis varsale nimeks saab, paluti küsijal nimi valida. Tekkis kerge segadus kuni praegune omanik aru sai, et varss on kingitus tema sünnipäevaks! Pisarad hakkasid tulema, rõõm oli lihtsalt nii suur.

Tex-Mex on tasakaalukas, kuulekas ja usaldab inimest piiritult. Kõik ettevõtmised on temaga suurepäraselt sujunud. Texu on ülimalt inimesesõbralik täkk, ta soovib suhelda ja tuleb jooksuga kui on võimalus, et keegi teada sügab või patsutab. Ta on rahuliku loomusega ja kannatlik ning ei ole kunagi märade ette antud piirist üle astunud. Kannatab paksu nahaga ära kõik märade kapriisid ja kui vaja kedagi karjast ära võtta, siis hirnatab vahel, kuid jääb rahulikult ootama. Toris näitusel kuulas Texu omanikku väga hästi ja andis endast parima.

Foto autor: Krista Sepp
Vergiinia on sündinud 2012. aastal Läänemaal, i. Veksel, e. Astrid, kasvataja Arvo Sarrapik, omanik Anni Urb.

Vergiinia on iseseisva mõtlemisega hobune, kellega on väga vahva koos metsaradasid läbida ja heinamaadel galopeerida. Igal taaskohtumisel asub Vergiinia agaralt kõike õpitut ette näitama, sest teab, et siis järgneb tavaliselt preemia. Temaga ratsutada on väga vahva, sest ta sunnib sind jäägitult tähelepanu temal hoidma. Piisab vaid oma mõtetes korraks uitama minna kui tema hakkab kiiresti ise sõidusuuna suhtes lahendusi pakkuma. Hüppab meeleldi.

Kui oleks leiutatud hobuste närimiskumm, siis tema oleks selle absoluutne „fänn“. Talle meeldib närida kõike, mis suu ulatusse jääb, iseäranis nahast ratsmeid. Nende hambusse haaramises kuulub ta kindlalt meistriklassi, kuid ära ei ütle ta ka kinnastest, harjadest ja kottidest. Õnneks maitsevad talle sama hästi ka suulised, mida ta kohe rõõmuga mäluma hakkab. Emana on ta suurepärane, toonud märavarsa Asta, kellele pärandanud ka oma lakkamatu närimiskire...

Foto autor: Lee Murrand
Raja Teele on sündinud 2012. aastal Raplamaal, i. Ruttar Juunior, e. Tarahumara, kasvataja Greta-Mona Reintam, omanik Rael Säkk.

Iseloomult ei ole Teele see, kes karjamaal esimesena vastu tuleks ja igatseks väga inimese hellust või lähedust. Nagu ka eesti inimene, on see mära tagasihoidlik, kuid töökas ja tasakaalukas. Kõige paremini iseloomustab teda sõna intelligentne. Kõik oskused on ta omandanud otsekui lennult, suutes oma tegevusele täielikult keskenduda. Kuna Teele on tubli rakendihobune, ilmneb keskendumisoskus just seal. Teda ei häiri ümbritsev – kui ta teeb tööd, siis ta teeb tööd. Mitmel korral on ta osalenud rakendorienteerumisel ning tõestanud, et tema peale saab loota ka kõige keerulisemates olukordades. Ka emana on see mära hoolitsev ja kaitsev. Tema esimene järglane on kasvanud juba ise tubliks hobuseks ning kindlasti ootame Teelelt ka tulevikus samasuguseid arukaid ja tasakaalukaid järglasi.

Foto autor: Siiri Lohu
Reames on sündinud 2014. aastal Viljandimaal, i. Rüütel, e. Teloola, kasvataja Inga Ots,
omanik Tarmo Ibis.

Reames on noor õpihimuline täkk, kellele meeldib inimeste seltskond. Ta on tubli ja püüdlik loom. Kõik uued asjad tekitavad huvi ja põnevust. Oskab ka märade juures kombekohaselt käituda, kuid kui käsk antakse on energiline ja kui võimalus, siis ka krutskeid täis.

Foto autor: Ago Ruus
Reibas on sündinud 2014. aastal Saaremaal, i. Rool, e. Rosinante, kasvataja ja omanik Helin Kurisoo.

Kollasena sündinud hall täkk Reibas on kui eesti hobuse musternäidis – tundub nagu oleksid ta vanemad tõukirjeldust rida-realt lugedes ta valmis meisterdanud. Harmoonilise kompaktse välimusega suurepäraselt liikuva hobuse sees peidab ennast erakordne iseloom, mis aitab tal džentelmeniks jääda nii inimeste kui ka teiste hobuste keskel. Neljandat põlve järjest parimaks noortäkuks valitud Reibast hinnati näitusel väga heade hinnetega ja kirjeldati kui suurepäraseid allüüre ja eriti seesmisi omadusi näidanud täkku. Tema tasakaalukust, temperamenti, töötahet ja koostööd esitajaga peeti ülevaatuste ajaloo üheks parematest. Reibas sellest nina püsti ei ajanud ja on ikka viisakas poistekarjas, härrasmees märadega ning jäägitult truu ja koostööaldis partner oma inimesele.

Foto autor: Helin Kurisoo
Armas on sündinud 2007. aastal Võrumaal, i. Absoluut, e. Anka, kasvataja AS Andressel, omanik Kelly Ilp.

Armas on sitke poni, kes oma elu jooksul nii mõndagi läbi elanud. Oma praeguse omaniku juurde jõudis ta juba varsana koos emaga, oli kõigile rõõmuks ja koerustükke tehes ka nuhtluseks, kuid ikkagi esimene hobune. Järgnes võistlusperiood erinevate ratsanikega, kes kõik said lihvida Armsa oskusi ja koguda kogemusi. Seejärel viis saatus Armsa rändama: ratsakoolid Eestis ja Soomes, haigestumine, ebaõnnestunud karjäär teraapiahobusena. Lõpuks ei tahtnud teda teiselpool lahte enam keegi ja Armas tuli koju tagasi. Siin sai ta rahus taastuda ja kippus juba ohtlikult ülekaaluliseks, mistõttu prooviti talle taas rakendus leida. Peale mõneaastast vahelduva eduga trennitamist on ta leidnud oma koha metsaratsu ja lasteponina.

Iseloomult on Armas mitmekülgne, oskab olla nii tore kui ka väga isepäine. Kuid söögi nimel on ta kõigeks valmis. Veel meeldivad talle vesi ja lumi ning saladuskatte all võib öelda, et ka ratsanikuga koos püherdamine.

Foto autor: Kelly Ilp
Ange on sündinud 1989. aastal Saaremaal, i. Ambor, e. Tuuli, kasvataja kolhoos „Saare kalur“, omanik Reinu Ratsatalu.

Armas ja truu mära Ange on justkui suure algustähega eesti tõugu hobune. Ta on toonud ilmale ilusad ja tugevad 11 järglast. Ange on olnud treeningus kõik oma ilusad 30 aastat. Ta on saarlase kangusega eesti tõugu hobune, aus ja kindel. Aitab kõigil ratsutajatel aru saada, kas oskused on ikka nii head, kui me kipume arvama. Armastas väga hüpata ja on siiani väga hea väikeste huviliste õpetaja.

Foto autor: Anni Liisi Lauk
Rokit on sündinud 2003. aastal Harjumaal, i. Ruttar, e. Emma, kasvataja Toomas Aarma, omanik Krista Raidmets.

Rokit on suure südamega poni, kuid vahel üsna kangekaelne. Iseloomult on ta väga tark, intelligente, hea pingetaluvuse ja kohanemisvõimega. Tema on tallis boss. Rokitile meeldib metsas jalutamas käia ja vahel ka teiste hobustega mõõtu võtta. Võistlustel meeldib talle väga esineda, seetõttu annab ta alati endast kõik. Ta on alati enda üle uhke kui juhib auringi. Rokiti spordikarjäär on imetlusväärne. Nii kaugele kui tema, pole ükski eesti tõugu hobune spordis varem jõudnud – koolisõidu raskeima tasemeni!

Foto autor: Celin Lannusalu
Veluuna on sündinud 2010. aastal Läänemaal, i. Veksel, e. Visbi, kasvataja Arvo Sarrapik, omanik Anni Urb.

Veluuna oli alguses veidi umbusklik, kuid pikapeale usalduse kasvades osutus väga püüdlikuks ja tubliks õppijaks. Kui ta vaid teaks kõiki inimese soove, siis püüaks ta neid igal juhul oma parimal moel täita. Tema lemmiktegevus on torbikute ninaga puudutamine ja esijalgadega autokummi sisse astumine. Neid harjutusi teeb ta nii innukalt, et hakkab lausa „rääkima“ ja kudrutama justkui turteltuvi. Olles ise oma oskustest nii vaimustunud, soovib ta neist kõigile teada anda. Veluuna on tubli kaaslane ratsa nii maastikul kui platsil. Kui vaid „esimene käik“ alati kohe sisse läheks, siis edasi töötab „oma mootoriga“ ega vaja pidevat säärega udimist. Talle meeldib hüpata. Veluuna on ka tubli ema.

Foto autor: Lee Murrand
Ruudik on sündinud 2005. aastal Järvamaal, i. Ruttar, e. Africana, kasvataja Joel Jürisson, omanik Marian Koplimäe.

Ruudik, omadele Räim, on ostetud 3-aastasena ja erilist sportlikku ambitsiooni omanikul temaga esialgu ei olnud. Loodus pole õnnistanud Räime just üleliia heade käikudega või suurepärase hüppetehnikaga. Oma kehaehituselt oleks ta vast rakendisporti kõige paremini sobinud, kuid kahjuks on see siiani ainus spordiala, millega Räim üldse nõus ei olnud. Oma emalt on isand Räim pärinud suurepärase töötahte ja „pommikindluse“ ning peale edukaid esinemisi kestvusratsutamises, takistus- ja koolisõidus on isand Räim liikunud edasi schoolmasteri seisusesse ja õpetab lapsi Piira tallis.

Foto autor: Külli Tedre-Gavrilov
Rügaviina on sündinud 2010. aastal Jõgevamaal, i. Rikoshet, e. Amoora, kasvataja Katrin Kaalep, omanik Daisi Hurt.

Rügaviina saabus praeguse omaniku juurde viieaastasena. Suvel panid tüdrukud ta sadulasse. See kulges suhteliselt lihtsalt ja varsti sai koos teiste hobustega maastikule minna. Ühele tüdrukutest hakkas tema malbe loomus meeldima ning ta rentis Rügaviinat umbes aastakese. Siis tuli mära koju ja perenaine katsetas temaga ratsutamist. Kuna see oli väga hea ja turvaline, siis sai temaga käidud ka poes ja isegi tööl. Karjamaal meeldib Rügaviinale olla shetlandi ponide seltskonnas, ta lausa naudib nende juures olemist. Nüüd plaanitakse Rügaviinale varssa, et nii head iseloomu edasi pärandada.
Torvald on sündinud 2014. aastal Läänemaal, i. Tommi, e. Roosi, kasvataja Arvo Sarrapik, omanik Andreas Pernits.

Esimesel kohtumisel Torvaldiga polnud tal nimegi, oli vaid paarinädalane. Juba siis oli ta kompaktse kehaga, elav ja lahtise liikumisega ning tuli kohe uudistama. Nimeks sai talle pandud Torvald, mille tähenduses on Thori võim ja seda võimu tal on. Samas võtab ta kergelt õppust, rakendisse minek oli lihtne – juba kolmandal korral pärast ohjamist läks vankri ette ja ei teinud sellest mingit numbrit. Nüüdseks on ta käinud edukalt ka paarisrakendis. Ratsa on temaga mugav sõita ja ta võiks sobida nii kooli- kui takistussõitu. Torvaldi kõige tugevam allüür on traav, see on avar, hea esijala liikumisega, lennukas, tasakaalus ja selge rütmiga. Torvald on karjas alati esimene, kes juurde tuleb ja võib muutuda lausa tüütuks, sest tal on alati vaja kõike näha ja igal pool esimene olla. Torvald on hästi väljendunud tõutüübiga, eesti hobusele omaselt väga ökonoomne, tasakaalukas, mõistlik, koostöötahteline ja olukorda hästi hindav täkk.

Foto autor: Andreas Pernits
Rio on sündinud 2012. aastal Jõgevamaal, i. Rüütel, e. Romina, kasvataja Kaie Peterson, omanik Ingrit Piir.

Rio on väga hea iseloomuga, tark ja kergesti käsitletav täkk. Käitub alati kuulekalt ja koostöövalmilt nii kodus trennis kui ka võistlustel. On võistelnud kooli- ja takistussõidus, kuid tema eriline kirg on hüppamine. Rio omab võimsat ja julget hüpet ning head temperamenti. Märakarjas koos väikeste varssadega käitus ta väga viisakalt ja karjahoidvalt.

Foto autor: Kaire Krass
Aki on sündinud 1994. aastal Pärnumaal, i. Aku, e. Taigi, kasvataja ja omanik Sirje Põldaru.

Väikesest leebest hiirehallist varsast kasvas suur must võimukas hobune. Aki on kindel karja juht, elu koplis käib tema reeglite järgi. Uute heinarullide paigutamisel koplisse on tema see, kes otsustab, millise rulli ta valib endale ja kes veel sellest rullist sööma võivad tulla. Aki sadulasse panek oli lihtne, ta oli inimese suhtes heatahtlik, sõbralik, kiire õppija. Sportlikke saavutusi tal ette näidata pole, kuna hobusekasvatuse algaastail talus sportimisega ei tegeletud. Aki tööks oli perenaise ja peretütarde sõidutamine maastikul, mõnikord ka inimeste sõidutamine üritustel. Kõige rohkem meeldib talle siiski olla ühe kindla inimese hobune. Ta kiindus eriliselt ühte peretuttavasse, kes temaga pikemat aega ratsutamas käis ja pidevalt tegeles. Meie võimukas Aki oli temaga tõeline suur kaisukaru. Praegu on Aki ülesandeks peamiselt koplis karja hoidmine ja järglaste eest hoolitsemine. Sugumäradena on kasutusel Aki tütred Aura ja Vioola ning Aura järglane Vanessa.
Radar on sündinud 2012. aastal Valgamaal, i. Rodeo, e. Toone, kasvataja Maarika Vahter, omanik Egle Veske.

Radar on suuremat kasvu eesti hobune, iseloomult rahulik, mõistlik ja koostööaldis. Suhteliselt pommikindel ja metsas turvaline kaaslane, väga harva kui tal jooksutuurid tulevad. Algajad lapsed saavad temaga väga hästi läbi, ta on lastega võistelnud nii kooli- kui takistussõitu. Radar lubab endaga teha kõiki toiminguid, lisaks igatpidi seljas turnida ja kõhu alt läbi ronida. Veekogusi armastab ta täiega, ülepeakaela võib ujuma minna. Samuti meeldib talle hüpata nii paltsil kui ka metsas. Teiste hobustega karjas on Radar leplik, ka muude loomadega saab hästi läbi. Toidu peale on valmis kõike tegema ja muidugi jala tõstmine kõrgele on lemmiktegevus, mis eelmises kodus selgeks õpetati.

Foto autor: Mario Udaltsov
Vigri on sündinud 2006. aastal Harjumaal, i. Vihur, e. Täpi, kasvataja Roomet Vahtras, omanik Triin Lepik.

Vigri on üks ütlemata intelligentne ja tundlik loom, kelle õppimiskiirus ja analüüsivõime on kohati hirmutavad. Oskaja inimese käes on ta suure tööjõudlusega ja väga koostööaldis, tema arust ebapädevatega võib aga totaalne tõbras olla. Kui täiskasvanutelt eeldab ta piisavalt oskuseid ning nõuab nii stabiilset kätt kui väga sobivat varustust, siis lastele antakse paljutki andeks. Isegi kaks numrbit kitsa sadula peale vaid kergitati natuke nokka ning näidati üles, et väga vist ei tahaks sellega liikuda.

Vigri suureks kireks on hüppamine. See paneb ta silma särama ning üle takistuse on ta nõus minema igast asendist ja kasvõi koos jahukotiga. Nooruspõlves juhtus ka seda, et kohapealt hüpati üle 170 cm kõrgest lindist, sest no oli ju ometi takistusepostide vahele tõmmatud, järelikult mõeldud hüppamiseks mitte piirdeks. Teine kirg on maastikul käimine. Seal on ta julge, rahulik ja sobib ka juhthobuseks. Kui aga läheb võidukihutamiseks, on tema võistlejahing sedavõrd hakkamist täis, et naljalt ei lase kedagi endast mööda. Vaatamata oma võrdlemisi tundlikule ja tulisele loomule on ta väga hea võistlusnärviga, suhtudes võistlustesse viisil, nagu tegemist oleks rutiinse kolm korda nädalas käimisega, kuigi tegelikult on tal kogemust ses suhtes vähe. Pole üldse ime, kui ta täiesti lahtiselt nöör kaelas seisab keset võõra talli õue ja tukub seni, kuni teda puhastatakse ja valmis pannakse. Isegi väga närvis lapsed suudab maha rahustada enne starti.

Karjas on ta nagu hall kardinal, kes esmapilgul tundub olevat täiesti suvaline mutrike, kuid kui toimumas on tõsine aktsioon, siis joondub kogu kari tema sappa. Üks esimesi selliseid vahejuhtumeid oli Tartu linnas, kus Vigri juhtimisel käis kogu kari Raadil jalutamas ning toodi kenasti koju tagasi ka. Vigri on nüüdseks juba neljakordne ema ja oma omaniku jaoks tõeline hingeloom.

Foto autor: Kelly Ilp
Tepu Tüdruk on sündinud 2011. aastal Saaremaal, i. Tommi, e. Arva, kasvataja Helin Kurisoo, omanik Meeri Lonn.

Tepu Tüdruk on oma nime saanud nagu vanasti – sünnikoha järgi. Sai talu endise nime mälestuseks. Praeguse omaniku jaoks on Tepu olulisemateks omadusteks hästi säilinud aborigeensed iseloomujooned ja välimus, mis väga sarnaneb just neile hobustele, kes vanadel piltidel. Sõprusside tekkis väga ruttu. Tepuga tuleb teha koostööd ja teda veenda. Allutamise meetodeid kasutades on väga lihtne tema tüüpi hobusega tülli minna ja suhted rikkuda. Vältides ebameeldivusi on jõutud sinnamaani, kus hobune on arusaamisel, et inimesed soovivad vahel imelikke ja seosetuid tegevusi, kuid mida vähem argumenteerida seda rutem saab tagasi karjamaale. Tepu tervitab valjuhäälselt kui tuttavat inimest näeb ja hoiab inimesele karjamaal ligi. Ta on alati nautinud inimese lähedust. Tepu on väga enesekindel ja karjas autoriteet. Tema ülesanneteks on maastikuhooldus ja varsa kasvatamine, kuid tähtsaimaks omanikule igapäevase rõõmu valmistamine oma olemasoluga.

Foto autor: Meeri Lonn
Ataman on sündinud 2014. aastal Saaremaal, i. Arthur, e. Aale, kasvataja Elle Toll, omanik Sirje Põldaru.

Ataman on hõbekõrb täkk, loomult väga tore ja inimest usaldav hobune, kes juba 1-aastasena astus inimese järel probleemideta kohe esimesel katsel treilerisse ja sõitis seal rahulikult pika teekonna. Atamanil on suurepärane iseloom ja hea õppimistahe, ta keskendub täielikult inimesega koostööle ka siis, kui märapreilid on lähedal. Tema peamiseks õpetajaks on olnud põhikooliealine tütarlaps, kellele ta ilusasti kuuletub nii platsitrennis kui üksi maastikul sõites. Loodame, et oma head omadused pärandab ta ka järglastele, esimesed varsad on juba sündinud. Ataman on edukalt läbinud noorhobuste jõudluskatsed ja saanud tunnustatud sugutäku staatuse.

Ataman on sündinud 2014. aastal Saaremaal, i. Arthur, e. Aale, kasvataja Elle Toll, omanik Sirje Põldaru. Ataman on hõbekõrb täkk, loomult väga tore ja inimest usaldav hobune, kes juba 1-aastasena astus inimese järel probleemideta kohe esimesel katsel treilerisse ja sõitis seal rahulikult pika teekonna. Atamanil on suurepärane iseloom ja hea õppimistahe, ta keskendub täielikult inimesega koostööle ka siis, kui märapreilid on lähedal. Tema peamiseks õpetajaks on olnud põhikooliealine tütarlaps, kellele ta ilusasti kuuletub nii platsitrennis kui üksi maastikul sõites. Loodame, et oma head omadused pärandab ta ka järglastele, esimesed varsad on juba sündinud. Ataman on edukalt läbinud noorhobuste jõudluskatsed ja saanud tunnustatud sugutäku staatuse.

Videod

Viimati lisatud video

Apollo 778E

Galeriid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul avaldame igal nädalal ühe foto eesti tõugu hobusest koos tutvustusega kuni saame kokku 100 pilti.

Videod