EHKÜ üldkoosolek 2011

Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosolek toimus kolmapäeval, 27. aprillil 2011. a algusega kell 12.00 Läänemaal Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõe mõisas

Päevakord:

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine.
2. Juhatuse 2010. aasta majandusaruanne.
3. Revidendi 2010. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.
4. 2010. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.
5. Kristiina Veltmanderi juhatusest tagasi kutsumine.
6. 2011. aasta tööplaan.
7. Projekt „Eesti hobune rakendis“.

Ettekanded 

8. Turvaline ratsasport. Siim Nõmmoja, Eesti Ratsaspordiliidu peasekretär.
9. Eesti hobuse koht tänapäeva ponispordis. Ingrid Randlaht.
10. Esmased nõuded tallidele.  Siiri Nõva, arhitekt.
11. Laminiit – põhjused ja ennetamine. Andres Tuvi.

EHKÜ selle aasta üldkoosolek toimus esmakordselt nädala sees ning küllalt väikesearvulisena. Lisaks tavapärastele formaalsustele oli tõsiselt sisukaid ettekandeid ning ühte nendest (ülevaadet talliehitusest) on olnud võimalik lugeda EHKÜ kodulehelt.

EHKÜl täitus eelmisel aastal 10 tegevusaastat. Suurim liikmeskond on olnud ca 90 liiget, asutajaid oli 12. Käesoleva aasta alguses oli meil 81 liiget, kuid et liikmemaksu võlgnike arv oli suur, siis meeldetuletuse järel arvati ühingust paljud välja. Praeguseks on ühingul 60 liiget. Ühingu 10 aastapäeva tähistamiseks toimus koosolek, millest koorus ka selge arusaam, et hobuseid on meil piisavalt palju ja tuleb tegeleda tema kasutamise propageerimisega ponispordis. Hobusele tuleb leida tegevust ning luua kaubanduslik toode. 

Projekt „Eesti hobune rakendis“ on 80% osas täidetud: vahendid soetatud, koolitused lõpetamisel. Siiski ei piirdu projekt aruandlusega, veel 5 aasta jooksul on kohustus tegevustega jätkata. Kogumik „Eesti hobune“ saab selle aastanumbri sees valmis. Karikasarjade läbiviimiseks ei ole kuidagi leidnud inimesi. EHKÜ karikasarja eeliseks oli see, et polnud ei ratsaniku vanuse ega hobuse turjakõrguse piiranguid. Siiski pole mõte oma karikasarja osas maha maetud, sooviksime läbi viia kasvõi ühe võistluse Saaremaal, ehk leiame korraldajateks EHKÜ noortesektsiooni liikmeid. Jätkub ajakirja OmaHobu väljaandmine, kuigi see on järjest raskem. Tellimine ja müük on nii kitsa eriala ajakirja kohta hea, kuid reklaamide leidmine päris keerukas. Sellel aastal uuenes ka veebileht.

2011 aastal tuleks ette valmistada EHKÜ uuenemine. Algusaastatel seatud eesmärgid on suures osas täitunud ning vastu tuleks võtta uued eesmärgid. Suve jooksul kogutakse mõtteid, mida teha edaspidi ning sügisesel seminar-koosolekul võtaks selle kokku.

EHS kalenderplaanis on 2 eesti hobusega seotud üritust: 12.08 üleriigilised eesti hobuste jõudluskatsed Toris ning 13.08 eesti hobuse ja maakarja päev Kurgjal. Ühing võiks olla väljas mõlemal üritusel stendiga, juhatus ootab liikmete abi ning osalust selleks. Kavas on osaleda oktoobris Tallinn International Horse Showl väljapanekuga, loodetavasti on selleks ajaks olemas uus värvuste plakat ning suveniire ja EHKÜ särk.

Hobuseteemaliste koolituste korraldamise on võtnud enda teha Ingrid Randlaht sadulakoolitustena. Eesti hobuse füsioloogiline omapära nõuab jätkuvat sellesuunalist tegevust.

Räägitud on ekskursioonist sugulastõugude juurde. Ekskursioon oleks 3-4-päevane, Leedu-Poola suunas, külastamiseks zemaitsud, konikud, huzul. Ilmselt juuli või augusti algus. Arutati: eelistatud on augusti algus ning nädala sees

Turvalisest ratsaspordist kõneles Siim Nõmmoja peatudes täpsemalt Rohelise kaardi süsteemil, ratsutamistreenerite kutseomistamisel ning tallide atesteerimisel. Põhjalikuma ülevaate saab lugedes ratsaliidu kodulehte.  Kohapeal tõstatati teema kindlustamise kohta. Selles osas on ERL partneriks Iizi kindlustus, mis pakub kindlustust hobuste, inimeste aga ka etevõtete jaoks vastutuskindlustust. Kontakti loomiseks, kes otsib välja parima pakkumise tuleks pöörduda ERLi. Osadel tallidel on juba vastutuskindlustuse leping olemas, teenust pakkuvatele hobustele kindlustust hetkel pole.

Päeva pildirikkama ettekande tegi Ingrid Randlaht arutledes eesti hobuse spordi tuleviku ja oleviku teemal. Kes on avastanud, et FEI üheks ametlikuks võistlusalaks on hobupall? Eesti hobune takistussõidus on väga sobilik just lastele. Ta ei ole võrreldav rahvusvahelisel tasemel, on konkurentsivõimeline eesti ponie hulgas. Suurim probleem on selles, et ta ei saa piisavat ettevalmistust, neid ei treenita kui sportlasi. Võimekate hobuste protsent on suur kuni 110 cm parkuurides. Noored lapsed, kellel on vähe kogemusi, ei tule toime tuliste sportponidega. Koolisõidus on eesti hobune kõige perspektiivikam rahvusvahelise taseme jaoks. See nõuab vaid korralikku ettevalmistust ja kogemusega ratsastajat. Praegu on näha taseme tõusu, palju starte teevad just eesti hobused või tema risandid. Ka kõrgemad eesti hobused sobiksid harrastajate tasemesse. Kolmevõistluse traditsioonid on suured, aga ponisid on seal vähe ning ala nõuab ratsanikult palju. Kestvusratsutamise osakaal on väike, poniklassi ei ole ning üle 80 km on eesti hobuse konkurentsivõime piir. Rakendisporti eesti hobune sobib loomulikult. Eesti hobune on ja jääb Eesti laste esimeseks võistlusratsuks.

Siiri Nõva avalikustas meeldivalt oma ettekande materjalid tallide kohta.

Viimasena esines Andres Tuvi laminiidi teemal. Laminiit algab sarv- ja nahkkabja piirilt – häirub verevarustus nahk- ja sarvkabja vahel – serv võib tulla lahti, kõige lõpuks vajub kabjaluu alla ning tuleb ka alt välja. On rohkem esijalgade probleem, nakatunud võib olla ka 4 või üks jalg. Teooriaid ja põhjuseid laminiidi tekkeks on palju, ühtset teooriat ei ole. Kui kõik põhjused üles lugeda, võib arvata et iga seisund põhjustab kohe laminiidi. Tihti haigust ei tuvastata, sest hobune „lihtsalt lonkab“ ja kergemad juhtumid lähevad niisama üle. Põhiliselt nimetatakse ülekaalulisus – see probleem on kõigil, kuid hobuste puhul on protsent ponidega võrreldes väiksem. Lisapõhjuseks on süsivesikute üleküllus. Pooled laminiidi juhtumid jäävad tähelepanuta – hobune käib ettevaatlikumalt ning sööb vähem. Ägeda haigushoo puhul ei tohi lasta kõndida (ka mitte karjamaalt talli). Ülekaalulisus põhjustab laminiiti aastaringselt, mitte vaid koos kevadel karjamaale saatmisega. Ponile piisab tegelikult ka ühest tunnist karjatamisest – ta on võimeline rahuldama selle ajaga oma ööpäevase vajaduse, kui rohtu on piisavalt. Eesti hobune, kes kogu aeg on koplis ja midagi ei tee -- tulemuseks pole ühtegi normaalkaalulist looma.

Mida teha? Viia hobune võimalikult rahulikku olukorda, panna kabja alla tugi, et tekiks kerge surve kiilule (kui saab jalga üles tõsta, aga ägedas faasis enamasti ei saa ega tohigi). Hobuselt võtta toit eest ära, panna paksu allapanu peale, võimalusel kutsuda loomaarst (kuigi palju temalgi teha pole), kapja võib turse alandamiseks jahutada. Miinimumaeg taastumiseks on üks kuu, kindlasti teha korralik rautus.