EHKÜ aastalõpukoosolek 2010

EHKÜ aastalõpukoosolek toimub 6. novembril 2010 algusega kell 11. Seekord mittetraditsiooniliselt Tallinnas, Harjumaa Veterinaarkeskuses

Päevakavas:
10 aastat EHKÜ tegevust - slaidiprogramm (Ago). Hobune 2010 - eesti hobuste näitus Soomes (SEHY). Ponivõistlused Leedus (Veljo Sinikas). Eesti hobuse tervis (Andres Tuvi). Eesti hobune ratsutamises ja sadul (Ingrid Randlaht).
Pärast lõunat jätkus koosolemine Tondi maneezis. Eesti hobuse sadul - praktiline esitlus (Ingrid Randlaht). Eesti hobuste demonstratsioon ja kadrill.

_______

Laupäeval, 6. novembril sai EHKÜ rahvas koos külalistega kokku Västriku tänaval. Nii mõnigi tulija kirjeldas värvikalt, kuidas seda õiget kohta otsida tuli, usume, et asi oli vaeva väärt.

Päeva alustas Ago meenutustega EHKÜ tegusast minevikust. Meenutasime käimisi Uue-Lõve kasvanduse radadel, pildi- ja fotonäituseid Kuressaares ja Haapsalus, Oma Hobu esimesi numbreid, vaatasime Kristjan Sinika lapsepõlvepilte, talgulisi (sh Anneli Rasu), esinejaid koosolekutel (sh Kadri Kääramees, Markku Saastamoinen jt), praktilisi koolituspäevi (sh Kristin Keres, Ingrid Randlaht), karikasarjadel osalejaid, eesti hobuse komisjoni. Ago pärast tunnistas, et fotograafile meeldib ikka kõige rohkem enda tehtud pilte vaadata. Oma tänukirja ja meene said sellel aastal perekond Sinikas tegude eest ponispordis, Ingrid Randlaht sadulaseminaride ja kirjatööde eest ning Linda Leemets Paemurru Karika korraldajana.

Üllatusena sai Ago endale kaela kurda ja karda ehk siis kuldmedali 10 aasta tegude eest.

Tegusematest teemadest: Sehy ülevaade näitusest Hevonen 2010 Jonna ja Jontu esituses, Posispordist ja vürst Oginski karikast - Veljo Sinikas ja Vaclovas Macijauskas, eesti hobuse tervisest - Andres Tuvi ning Ingrid ja sadulad. Andres rõhutas varsa tervisega seonduvat ning kinnitas, et arsti korraldusel saab ka mahehobustele ussirohtu anda. Vaclovas tuletas meile meelde, et eesti hobuse maine sõltub paljuski sellest, kuidas ja kui palju teda avalikkus endale teadvustab. Ingrid võttis ühe sadulatest tükkideks.

Sünnipäevameeleolu jätkuks paugutati sampusepudelit ning Ago lõikas lahti tordi.

Täis kõhtudega liiguti edasi Tondile, kus Ingrid oli Valli ära värvinud ja tunnistas, et eesti hobusele on küll raske sobivat sadulat leida, kuid see on võimalik.

Päeva lõpuks arutati ägedalt, kuidas korraldada eesti hobuse karikasarju edaspidi. Kas leidub korraldajaid?