Eesti tõuge tuntakse visadusest ja jonnist (Sakala)

Väljavõte artiklist  11.05.2004     Jüri E. Kukk, reporter

Eesti tõugu hobuses, maakarja veises ja eesti vutis, mille valitsus on ohustatud tõugude hulka arvanud, hindavad maainimesed samu omadusi mis oma rahvaski: visadust, vastupidavust ja jonnakust.

Mullu anti eesti tõugu hobuse kasvatamise eest keskkonnatoetust 14 Viljandimaa inimesele kokku 23 seda tõugu looma eest.

Osaühingu Heimtali Hobusekasvandus tallides on trakeenide ja tori tõugu hobuste kõrval ka viis eesti tõugu suksut: täkk, mära ja kolm varssa. Lisaks neile on Heimtalis ülalpidamisel või treenimas veel mitu ohustatuks peetavat hobust.

«Eesti tõugu hobust iseloomustavad sitkus, vastupidavus ja kohanemisvõime,» nendib tõuaretaja Kersti Alp. «Kui trakeen on pikajalgne, sale ja sportlik, siis eesti tõugu hobune on poni kasvu ja masajas - ta on aastasadade vältel suutnud oma unikaalsuse säilitada. Juba vanad Liivimaa kroonikad peavad teda heaks sõjahobuseks.»

Ohustatud tõuge on viis

Veterinaar- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna geneetiliste ressursside büroo peaspetsialisti Urve Kaasiku sõnul kinnitas vabariigi valitsus kolme aasta eest ohustatud tõugudena eesti hobuse, maakarja veise ja eesti vuti, mullu detsembrist täiendavad seda nimekirja tori ja eesti raskeveo hobune.

Ohustatuks arvatakse liik siis, kui selle emasloomi on tõus alla 1000 ja isasloomi alla 20.

Urve Kaasiku isakodus on 13-aastane Are, kes teeb perenaise jutu järgi meelsasti tööd - hooldab majaümbrust ning tahab vedada saani või vankrit - ja tahab lastega koos olla.

«Muidugi pole eesti tõugu hobune enam päris niisugune nagu paarisaja aasta eest - tõud ju arenevad,» lausub Kaasiku.

Hobune on vähenõudlik

Praegu tegelevad eesti tõugu hobustega innukamalt saarlased, aga ka mandrirahvas on neile järele jõudmas. Tõuraamatus arvel oleva hobuse eest maksti mullu 1500 krooni. Tänavu peaks summa oluliselt kasvama.

«See on tõsine maamehe hobune: eesti mehe uhkusega ja sama visa kui ta ise,» iseloomustab oma Ramillat keskkonnainspektor Naima Täär. «Ta on arukas, vähenõudlik, toidab ennast igas olukorras ära ja teda võib väikese söödakogusega üle talve pidada. Et me teda üle ei toidaks, anname talle heina ja põhku vaheldumisi.»

Kaks varssa ilmale toonud Ramilla teeb hobumatkasid ja pulmasõite.

«Ei ole koormat, mida meie Diama-Mariella vedada ei jõuaks,» kiidab oma hobust Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma. «Ta sobib nii ratsa- kui tööhobuseks: kui poisid põllutööd tegema hakkavad, läheb äkke ette.»

Urve Kaasiku sõnul algas Eesti piimakarjanduses sihipärane aretus möödunud sajandi esimese kümnendi lõpul. Praegu ammuvad Eesti lautades mustavalgekirju holsteinid ning eesti punast tõugu ja nudi peaga maakarja veised.

loe kogu artiklit