2024

 

Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosolek 2024

PROTOKOLL

Aeg: 21.04.2024, 10:30–16:00

Koht: Sakla seltsimaja, Saaremaa

Juhatuse liikmed: Meeri Lonn, Aleksei Lotman, Eve Rannamäe, Triin Visamaa, Tene Väli 

Koosoleku juhataja: Aleksei Lotman

Protokollija: Eve Rannamäe

Osavõtjad: 31 ühingu liiget (koos volitustega) ja 5 külalist

Päevakord:

1. Üldkoosoleku rakendamine

2. Juhatuse 2023. aasta aruanne

3. Revidendi 2023. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne

4. 2023. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

5. Ühingu tööplaan käesolevaks aastaks

6. Aruteluring – Tiina Mai meenutab Kihelkonna talli hobuseid ja tegemisi

Lõunasöök. Samal ajal avatud eesti hobuse muuseumituba

7. Asva Viikingiküla ja Hobusekasvatuse külastus

1. Üldkoosoleku rakendamine

Koosoleku tegelik algus on kell 11:00, kuna tegeleti kvoorumi kokkusaamisega. Eve Rannamäe ütleb avasõnad, tutvustab juhatust ja pakub koosoleku juhatajaks Aleksei Lotmani, kes on sellega nõus.

Otsus: koosoleku juhatajaks valitakse 30 poolthäälega Aleksei Lotman (Aleksei ise erapooletu).

Koosoleku juhataja teeb ettepaneku teha isikuhääletused avaliku hääletusena, st käega.

Otsus: ühehäälselt ollakse nõus, et isikuhääletused on avalikud.

Koosoleku juhataja pakub koosolekut protokollima Eve Rannamäe ja küsib, kas oleks keegi veel, kes seda teha sooviks – ei ole.

Otsus: koosoleku protokollijaks valitakse 30 poolthäälega Eve Rannamäe (Eve ise erapooletu).

Pannakse hääletusele kinnitada päevakord.

Otsus: päevakord võetakse ühehäälselt vastu.

2. Juhatuse 2023. aasta aruanne

Ülevaate juhatuse tegevusest 2023. aastal teeb Triin Visamaa.

Ühingusse kuulus 60 liiget, sh 2 toetajaliiget. Korraline üldkoosolek toimus 1. aprillil Massus. Erakorraline üldkoosolek toimus 13. oktoobril veebi teel, mis kutsuti teistkordselt kokku 25. novembril. Valiti uus juhatus: Eve Rannamäe (juhatuse esimees), Aleksei Lotman, Triin Visamaa, Meeri Lonn ja Tene Väli. Samuti valiti uus revident: Sibelle Teeääre. Juhatuse koosolekud toimusid 23. jaanuaril, 8. märtsil, 18. septembril ja 6. detsembril.

2023. aastal jätkati sperma kogumisega – lisandus täku ARCHIBALD (s.2021, i.Arts, ei.Tommi) geneetiline materjal. Eelnevalt on varudes EVOR (s.1996), ROOL 853E, TALLIUM 946E ja TÕLL 940E. Ühing on olnud esindatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomageneetiliste ressursside töögrupis, esindajaks juhatuse liige Aleksei Lotman. On jätkunud töö EVA programmiga, sh koostöö EHKAS-ega. Samuti on jätkunud eesti tõugu hobuse propageerimine sotsiaalmeedias (Facebook).

Priidu Tikk küsis Evori karvade kohta. Need on olemas, kuid ekspertiis on tegemata.

3. Revidendi 2023. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne 

Ühingu majandusaasta aruanne saadeti liikmetele koos käimasoleva koosoleku kutsega. Ülevaate teeb revident Sibelle Teeääre.

Ülevaatuse käigus kontrolliti ühingu finantsaruandeid ning leiti, et need on kooskõlas hea raamatupidamistavaga ja vastavad kehtivatele õigusaktidele. Kuluaruanded ja nendega seotud dokumendid kinnitasid ühingu tegevuse läbipaistvust ning ühingu püsikulud olid väikesed ja põhjendatud, kuid ühing tegutseb siiski varasematest perioodidest tekkinud kahjumiga.

Revident soovitab: 1) kaaluda uute tulutoovate projektide arendamist, näiteks korraldades erinevaid tasulisi üritusi, seminare või töötubasid, mis meelitaksid osalejaid ja toetajaid; 2) tõsta liikmemaksu 5 euro võrra, et suurendada ühingu sissetulekut; liikmemaksu tõus on põhjendatud ühingu tegevuse ja eesmärkidega ning pakub liikmetele lisaväärtust; 3) tasustada EVA programmi tulemusi.

Kokkuvõtteks: ühing on küll finantsiliselt stabiilne, kuid tegutseb kahjumiga. Tulusate projektide arendamine ja liikmemaksu tõstmine võivad aidata suurendada ühingu sissetulekut ja tasakaalustada finantsolukorda.

Meeri Lonn küsib, kas on soovitusi projektijuhtidele. Küsimuse üle arutletakse, kuid kedagi konkreetselt välja ei pakuta.

Priidu Tikk küsib varasematest perioodidest tekkinud kahjumi kohta. Tegemist on ühingu varasematest tegevusaastatest kaasaskäinud lühiajalise kohustusega, mida õigel ajal ei ole raamatupidamises korda tehtud. Juhatus on kindlaks teinud, et nõuet ühingu vastu enam üleval ei ole ning järgneva majandusaasta jooksul saab selle raamatupidamises korda teha. 

4. 2023. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

Otsus: mõlemad dokumendid kinnitatakse ühehäälselt.

5. Ühingu tööplaan käesolevaks aastaks

Ühingu plaane tutvustab Triin Visamaa.

• Veebruaris avaldati ühingu kodulehel EVA programmi uued tulemused – uuendatud täkkude tabel. EVA tulemuste osas toimub koostöö EHKAS-ega – EHKAS-el tuleb maikuus märade näitus, kuhu soovitakse iga mära kohta n-ö mära võimalike järglaste koefitsiente.

• Ühingul on uus raamatupidaja – muuhulgas tähendab see seda, et arvete tegemine läheb lihtsamaks (läbi raamatupidamisprogrammi).

• Toimumas on ühingu liikmetele mõeldud veebiseminaride sari. Juba on toimunud seminarid sigimise biotehnoloogiatest ja emaliinidest, tulekul on seminarid hiirugeenist, välimikust, EVA programmist jm. Triin küsib, millest tahetakse kuulda, et osata kutsuda esinejaid. Konkreetseid ettepanekuid hetkel ei tule. Küll aga küsitakse, kas veebiseminarid võiksid olla ka mitteliikmetele. Eve vastab, et juhatuse mõte veebiseminaride puhul oli organiseerida neid just ühingu liikmetele – et pakkuda just liikmetele võimalust omavahel kokku saada ja erinevaid teemasid vabas õhkkonnas arutada. Avalikkusele tehakse aga iga veebiseminari kohta põhjalikud kokkuvõtted ühingu kodulehele.

Priidu pakub välja mõtte, et aastas korra võiks korraldada eesti hobuse teemalise konverentsi. Konverentsi võiks korraldada koostöös aretusorganisatsioonidega, kes võiksid EHKÜ-t toetada. Aleksei arvab, et mõte on väga hea ja et on vaja vabatahtlikke organiseerima. Eve lisab, et 2025 on EHKÜ juubeliaasta (25), mis annaks konverentsile ilusa ja sisuka raamistuse. Aleksei ütleb, et juhatus võtab konverentsi üle arutamise oma tööplaani.

• Triin tutvustab võimalust koguda mõnelt märalt munarakke ja säilitada embrüoid. Eesti Maaülikool (EMÜ) koostöös Luunja ja Perila tallidega teevad HIVET projekti ning neil on huvi võtta mõned eesti tõugu hobused lisaks. 24. aprillil lähevad protseduurile kaks hobust, mais veel kaks. Aprillis lähevad protseduurile VANE 3688E ja ROSANNA 4199E. Vane on ainuke emaliinis säilinud mära. Rosannal on Eestis ainult üks sigimisvõimeline märajärglane ja tal on vähelevinud põlvnemine ka EVA programmi järgi. Munarakud viljastatakse spermavarudest, mis ühingul juba olemas on, täkkude valiku otsustab juhatus EVA programmile tuginedes. Samuti uurib juhatus spermide selekteerimise kohta.

Juhatus tahab arutleda selle üle, kes seda materjali võib pärast kasutada ja mis tasu eest. Eelnimetatud kahe mära (Vane ja Rosanna) omanikud saavad kirjutada, et annetavad märadelt võetud munarakud/embrüod ühingule. Ilmselt tuleks iga juhtumit käsitleda eraldi. See on ikkagi harukordne juhus, kui keegi tahab oma eesti märale embrüot siirdada. Kuigi suuline kokkulepe on ka kokkulepe, võib see tulevikus tekitada segadusi ja parem oleks kokkulepped fikseerida kirjalikult. Seni on juhatuse põhimõte olnud see, et müüa materjali sümboolse tasu eest. Märade puhul transporditasu ja täkkude puhul kõrtesse panek on olnud ühingu kulu.

Triin küsib ühingu liikmetelt, kas materjali kasutamise ja tasu üle otsustamine jäetakse juhatuse pädevusse või peaks neid küsimusi otsustama üldkoosolek. 

Otsus: üldkoosolek on nõus, et geneetilise materjali ehk sperma- ja munarakkude/embrüote üle otsustamine jääb juhatuse pädevusse ja vajadusel saadetakse kõigile liikmetele e-kiri arutlemiseks.

Arutletakse võimalike märade üle, kes oleksid haruldase põlvnemisega vanemad märad. Triin täiendab, et kaasnevad transpordi ja protseduuriga seotud terviseriskid ja mitmed omanikud ei ole nõus neid riske võtma, hoolimata sellest, et EMÜ poolt on risk komplikatsioonidele ainult 1%. Et valida kaks mära protseduuridele mais, vaataks Triin nende poole, kes on EVA põhjal väiksema koefitsiendiga ja vanemad. Mida väiksem koefitsient, seda väiksem sugulus ja seda parem. Tekib arutelu selle üle, kui head materjali vanematelt märadelt üldse saada võiks ehk siis kui heas seisus oleksid vanema mära munarakud.

Triin veab seda projekti edasi. Küsimuste korral võtta ühendust Triinuga.

• Jätkub liikmete nimekirja korrastamine. Ühing tegeleb passiivsete liikmetega, kes ei ole juba mõnda aega maksnud liikmemaksu, koosolekutel käinud ega e-kirjadele vastanud. Probleemiga seoses arutletakse ka ühingu põhikirja üle, mille alusel ei ole alati piisav asju teha.

Arutelu tulemusel protokollitakse toetajaliikme ajutise statuudi eelnõu:

punkt 1 – toetajaliikmeks võetakse vastu liikmeavalduse põhjal, v.a. punktis 2 nimetatud juhtudel;

punkt 2 – ühingu liige, kes ei ole maksnud kaks aastat liikmemaksu ega ole taotlenud liikmemaksust vabastamist, arvatakse juhatuse otsusega tegevliikmest toetajaliikmeks.

Hääletatakse selle üle, et täiendada üldkoosoleku päevakorda toetajaliikme ajutise statuudi määramise punktiga.

Otsus: päevakorra täiendus võetakse ühehäälselt vastu.

Vastavalt päevakorra täiendusele pannakse hääletusele vastu võtta ajutine statuut.

Otsus: ajutine statuut võetakse ühehäälselt vastu.

Aleksei lisab, et sellise statuudi juriidilist korrektsust tuleb veel kontrollida, kuid kui oleme seaduse vastu eksinud, on statuut nagunii kehtetu.

• Hobuseomanike teavitamine – vähelevinud põlvnemisega täkud/märad, kadumisohus emaliinide märad. Priidu pakub välja, et teha suhtlusgrupp, kus saaks jagada andmeid ja kõigil oleks võimalus ühineda. Triin saab aidata kontaktandmete ja EVA koefitsientidega. Viimase veebiseminari tulemusel on juba kokku pandud üks töörühm, kes hakkab tegelema vähelevinud emaliinidega. Märgitakse, et lisaks vanematele märadele on ka nooremaid märasid ja vähelevinud täkke, kelle omanikega suhelda.

• Kodulehekülg vajab uuendamist. Selleks otsitakse vabatahtlikke, kuid hetkel keegi end välja ei paku.

• Eesti hobuse propageerimine sotsiaalmeedias. Selleks otsitakse vabatahtlikke, kuid hetkel keegi end välja ei paku.

6. Aruteluring

Tiina Mai ei saanud koosolekule tulla, kuid sellest hoolimata arutleti mitmetel olulistel teemadel.

• Eve küsib, ega loomageneetiliste ressursside projektist ei saaks rahalist toetust geneetilise materjali (sperma ja embrüote) säilitamiseks. Tekib arutelu, kas EHKÜ-l on säilitusorganisatsiooni staatus. Aleksei teab rääkida, et kunagi see staatus oli, kuid enam ei ole. Kui loomageneetiliste ressursside dokumendis on EHKÜ säilitusorganisatsioonina sees, saaks selle dokumendi põhjal taotleda määruse muutmist, et ühing oleks jälle säilitusorganisatsioon.

• Praegu on ühingu liikmemaks aastas 20 eurot. Liikmeks astumise avalduse juures on märge, et sisseastumismaks on 10 eurot. Viimasel ajal ei ole seda aga küsitud ja tagantjärgi ei hakata ka küsima. Tuleks otsustada, kas küsida edaspidi sisseastumismaksu ja kas küsida seda ka toetajaliikmeks astumisel.

Koosoleku juhataja paneb hääletusele päevakorra muutmise, et lisada päevakorda punkt alates 2025. aastast liikmemaksu muutmise osas.

Otsus: päevakorda täiendatakse 20 poolthääle ja 11 erapooletu häälega.

Koosoleku juhataja paneb hääletusele ettepaneku alates 2025. aastast kehtestada liimmaksuks 25 eurot aastas.

Otsus: 20 poolthääle ja 11 erapooletu häälega otsustatakse, et alates 2025. aastast on ühingu liikmemaks 25 eurot aastas.

Edasi arutletakse sisseastumismaksu osas.

Otsus: toetajaliikme liitumisankeedile lisatakse, et 10 eurot võib annetada – see ei ole ühegi hea tavaga vastuolus ja annab võimaluse inimestel soovi korral annetada. Tegevliikmetelt hakatakse edaspidi järjepidevalt sisseastumismaksu 10 eurot küsima – selleks saadetakse igale uuele liitujale vastav arve.

• Liina Lasn tõstatab küsimuse, kuidas kavatseb ühing eesti hobuse mitmekesisust hakata propageerima. Kuidas veenda inimesi, milliseid täkke kasutada? Priidu vastab, et EHKÜ kodulehel on avalikult kättesaadavad täkuliinide hargnevused, EVA tulemused jne. Siiski, tekib küsimus, kuidas see info inimesteni viia. Kõik ju kodulehte ei vaata. Arutletakse selle üle, kuidas sotsiaalmeedias ühingu tegevust aktiivsemalt kajastada. Priidu pakub välja, et võiks teha n-ö pressiteate selle kohta, mis seisus on emaliinid.

Tekib üldine arutelu EHKÜ praeguse eesmärgi kohta. Meeri arutleb, et mitu aastat on olnud üleval teema, kas ühingu tegevus lõpetada. Meil ei ole enam seda ühtset tugevat eesmärki, milleks ühing loodi. On otsustatud vaikselt edasi suigutada, kuna meil on ajalooline taust ja oleme kahe seltsi vaheline neutraalne pind. Enam aga meil ei ole seda küsimust, kas tegevus lõpetada või mitte. On tekkinud ülesanded. Saame ülesandeid võta ainult siis, kui on inimesi, kes neid veavad. Praegu on üleval tegevused, mida inimesed on nõus vedama. Aga nt propageerimise suhtes on aktiivsete liikmete puudus.

Aleksei lisab, et ükskõik millise ohustatud populatsiooni puhul on esimene asi demograafia korda teha, nii oleme meiegi meeletust pudelikaelast väljas. Nüüd on aga edasi vaja vaadata geneetikat. Nüüd ongi eesmärk, et säiliks populatsioonigeneetiline mitmekesisus. Sperma, munarakud, EVA programmi jooksutamine. Ja järgmine küsimus on see, kuidas tõhusamalt seda kommunikeerida.

Priidu lisab, et kriitilised küsimused on alati head. Olla valmis ka selleks, et meil ei tuleks järgmist pudelikaela. Mis on eeldused, et hobuseid ostetaks, et oleks karjamaid. Priidu pakub välja uurida, kas EHKÜ võiks astuda Taluliitu. Juhatus lubab selle võimaluse kohta uurida.

• Priidu tõstatab ühingu arhiivi kuuluvate pildialbumite küsimuse: selgitada välja, kus need on ja tegeleda nende digitaliseerimisega.

7. Asva Viikingiküla ja Hobusekasvatuse külastus

Lõunasöögi ajal oli huvilistel võimalik ringi vaadata Sakla seltsimajas asuvas eesti hobuse muuseumitoas, kus on EHKÜ arhiiv ning väljapanek eesti hobusest ja Voldemar Luhti puuskulptuuridest. Päev lõppes meeleoluka külastusega Asva Viikingikülla ja Hobusekasvatusse, kus Aarne Lember tutvustas oma hobuseid ja tegevusi.