2015

11. aprill 2015; Tallinna loomaaia keskkonnakeskus

Algus kell 11.15

Koosoleku juhataja: Aleksei Lotman

Koosoleku protokollija: Silvia Lotman

Osavõtjate nimekiri lisalehel: osales 24 ühingu liiget, sealhulgas 7 volitatut ja külalised.

 

Päevakord:

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine.

2. Juhatuse 2014. aasta majandusaruanne.

3. Revidendi 2014. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.

4. 2014. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.

5. 2015. aasta tööplaani arutamine.

6. Ettekanded ja arutelu

 

Ago Ruus avab koosoleku, teeb ettepaneku koosoleku juhatajaks valida Aleksei Lotman.
Otsus: valida koosoleku juhatajaks Aleksei Lotman häältega 23 poolt, 1 erapooletu

Ago Ruus teeb ettepaneku valida koosoleku protokollijaks Silvia Lotman.
Otsus: valida koosoleku protokollijaks Silvia Lotman häältega 22 poolt, 2 erapooletut

Aleksei Lotman palub ette lugeda kohal olevate liikmete arv ja tuvastada kvoorumi olemas olu. AgoRuus: Kokku koos volitustega kohal 24 inimest, hetkeseisuga ühingul liikmeid 72, põhikirjaliselt peab kvoorumi moodustama 50% liikmetest seega kvoorumit ei ole ja üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline.

Aleksei Lotman teeb ettepaneku kutsuda kl 12.00 kokku erakorraline ühingu koosolek, mis on otsustusvõimeline ka ilma kvoorumita.

Ingrid Randlaht teeb ettepaneku järgmise aasta üldkoosolekul põhikirja muutmiseks, et kvoorumi saaks moodustada 25% liikmetest.

Aleksei Lotman palub Ingrid Randlahel tutvustada Eesti Tõugu Hobuste Aretajate ja Kasvatajate Seltsi (EHKAS) loomisega seotud problemaatikat.

 

Ingrid Randlaht: Eesti tõugu hobuste aretajate ja kasvatajate selts asutati 2014 augustis, eesmärk seista eesti tõugu hobuste ja nende kasvatajate huvide eest eraldiseisva organisatsioonina mitte enam EHS koosseisus. Taotletud ja saadud on Eesti hobuse tõuraamatu pidamise õigus VTA-lt. Tõuraamatu teemat tutvustab ka artikkel viimases Oma Hobu numbris: tõug on sama, kuid peetakse paralleeltõuraamatuid. Formaalsed toimingu hobuste registreerimiseks on valmis, VTA teinud juhendi hobuste üle toomiseks. Lähtutakse originaaltõuraamatust. Plaanis välja töötada Eesti hobusele kohandatud jõudluskontrolli süsteem, kus olulised ei ole vaid sportlikud saavutused. Alustatakse seltsile kodulehe tegemist.  Seltsi asutajaliikmed: Anu Matsoo, Madis Noor, Helin Kurisoo, Martin Kivisoo, Aarne Lember

Jaan Rooda leiab, et kahe paralleeltõuraamatu pidamine ei ole hea praktika.

Raigo Kollom: oleks võinud teha nagu Lätis, et tõuraamat jääb üks, aga on kaks seltsi, kellel mõlemal õigus sisse kanda loomi.

Ingrid: sisuliselt jääb tõug samaks, sellise otsuse tegi VTA.

 

11. aprill 2015; Tallinna loomaaia keskkonnakeskus

Algus kell 12.00

Koosoleku juhataja: Aleksei Lotman

Koosoleku protokollija: Silvia Lotman

Osavõtjate nimekiri lisalehel: osales 24 ühingu liiget, sealhulgas 7 volitatut ja külalised.

Päevakord:

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine.

2. Juhatuse 2014. aasta majandusaruanne.

3. Revidendi 2014. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.

4. 2014. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.

5. 2015. aasta tööplaani arutamine.

6. Ettekanded ja arutelu

 Kell 12.00 algab Eesti Hobuse Kaitse Ühingu erakorraline üldkoosolek. Kohal on 17 liiget, lisaks 7 volikirja, kokku esindatud 24 liiget.

Kinnitatakse päevakord 23 poolt, 1 erapooletu. 
Koosoleku juhatajaks valitakse häältega 22 poolt ja 2 erapooletut Aleksei Lotman.
Koosoleku protokollijaks valitakse häältega 22 poolt ja 2 erapooletut Silvia Lotman

Ago Ruus: juhatuse koosolekuid ei toimunud, tööd oli palju. Kõige aktiivsem ühingu seltskond tegeles uue seltsi loomisega, töö on olnud edukas. Mida rohkem tekib erinevaid hääli, seda enam diskussiooni ja see teretulnud. Aasta alguses oli 70 tegevliiget, aasta jooksul tuli juurde 3 ja lahkus 1 liige. Aktiivseimatest liikmeteks tooks esile Priidu Tikku töö.

Uued liikmed: Margit Martin, Liina Laanemets, Riina Vanatoa. Liikmemaksu laekumise osas väikesed edusammud: 43 liikmel on 2012-13 aastate eest makstud, osad maksmata liikmed lahkusid, kuna enam ei tegele selle teemaga. Liikmetel palun juhatust informeerida oma e-maili aadressi muutustest, vastasel juhul raske kontakti hoida. 2014 toimus üldkoosolek Penijõel 12. aprillil.

Endiselt on ühingu oluliseks tegevuseks ajakirja Oma Hobu väljaandmine.  Eesti Posti hinnatõusu tõttu on tulnud ajakirja numbri hinda tõsta, mis toonud kaasa tellijate arvu kukkumise. 2014 oli iga kuu ca 720 tellijat, 2013 sama näitaja 820 ning 2007 oli üle 900 tellija kuus. Müük oli möödunud aastal ca 500 ex kuus. Poole võrra langes EHSi toetus ajakirjale.

Osalesime neljandatel Eesti hobuse päevadel Kurgjal, tehti eraldi koduleht sellele üritusele. Facebooki leht on aktiivne, üle 800 jälgija. Koduleht vajab ühingu liikmete panust. Olime Horse Showl oma boksiga väljas. Uusi trükiseid ja meeneid ei olnud. On vaja kirjutada projektitaotlusi, et arendada uusi põnevaid trükiseid või meeneid. Vabad plakatid on kõik otsas, nende vastu on suur huvi olnud. Reedikul oli idee eesti hobuse värvidega mängukaartide välja andmiseks. Täkkude almanahhi võiks välja anda.

Reedik Kivisoo: juhatus otsustanud ka liitumise vastloodud hobumajanduse liiduga

Ago Ruus: Hobumajanduse liidu juhatuses suur osa EHKÜ liikmeid.

Reedik Kivisoo: Ruilas 2013 oli juttu Hipposphere messist, et aitaks kaasa Eesti esindatusele sellel messil. Kirjutasime EHSile kirja, mille tulemusel EHS eelmisel aastal seal messil ka käis ja ka Eesti hobust esindas. Tagasiside oli väga positiivnme.

Hanna Kreen: Põhikirja järgi oleks Eesti Hobumajanduse Liiduga liitumine pidanud olema üldkoosoleku pädevuses

Aleksei Lotman: teen ettepaneku lisada päevakorda hobumajanduse liiduga liitumine.

Otsus: 24 poolt häälega päevakorda täiendatud hobumajanduse liiduga liitumise teemalise otsust vajava punktiga

Revidendi aruanne lisatud protokollile.

Otsus: 22 poolt ja 2 erapooletu häälega on üldkoosolek kinnitanud ühingu 2014. majandusaasta aruande äriregistrile esitamiseks.

Otsus: 23 poolt ja 1 erapooletu häälega on üldkoosolek kinnitanud revidendi aruande.

Aleksei Lotman: ühing loodi, kui tõug oli väljasuremise äärel, täna tõug hea seisus ja ühingu tegevus veidi passiivsemaks jäänud, samas on ühingul endiselt oluline roll: näiteks ühingus saavad kokku kahe paralleelse aretusseltsi liikmed, toimub populariseerimine.

Priidu Tikk: 2015 on eesti hobuste põlvkonna vahetus: kolhoosis sündinud hobused lahkuvad, geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks toimub võidujooks ajaga. Mitmekesisuse säilitamiseks peame säilitama aretuses seni vähem kasutuses olnud loomade liine. Ettepanek lisada ühingu tööplaani teabe kogumine ja teadvustamine sellest probleemist.

Hanna Kreen: toetan uue almanahhi tegemise plaani, olen valmis selleks vabatahtlikult panustama rahastustaotluse kirjutamisel.

Priidu Tikk: Ka vanematelt inimestelt on pärimust vaja koguda.

Ingrid Randlaht: pärimuse kogumisega mingil määral tegelen sh Oma Hobule temaatiliste artiklite kirjutamine, olen valmis panustama, siin samuti vaja rahastustaotlusi kirjutada.

Kätlin Oinus samuti nõus vabatahtlik olema pärimuse kogumiseks.

 

Raigo Kollom: liit loodi, et põllumajandusministrit nõustava hobumajanduse nõukogu koosolekud ei kujuneks musta pesu pesemiseks. Eesmärk, et hobumajanduses tuleks vaidlused omavahel ära vaielda ja siis ühiste seisukohtadega välja tulla. On saadud aru, et ei ole eraldi hobukasvatus, ratsasport jne, vaid see on kõik üks hobumajandus, mujal maailmas sellist tegevust rahastavad ka näiteks hipodroomid. Initsiaator ratsaspordiliit ning juhib ratsaliidu juhatuse liige Marti Hääl. Oma Hobu finantseerimine on viimasel aastal keeruline olnud ja hobumajandusliit võiks ajakirja rahastamisel tuge pakkuda.

Otsus: 22 poolt ja 2 erapooletu häälega heaks kiidetud liitumine hobumajanduse liiduga.

 

Väikeste populatsioonide haldamise alused - loomaaianduse näitel.

Ajalooliselt loomaaed loodusressurssi kasutav - toodi loodusest liike ära kaubitsejate kaudu. Tänapäevase loomaaia suund looduskaitsekeskuste ja keskkonnakeskuste poole, selle taga hulk arvamusliidreid, kes loomaaia rolli ümber mõtestasid, nt Gerald Durrell. Samuti kitsikus loodusressurssides, avaliku arvamuse muutus, Washingtoni konventsioon CITES 1975. aastal keelati kaubitsemine loomadega. Loomaaedadel tekkis vajadus leida endale uus sisu, selleks kujuneski ex-situ looduskaitse. Hakati välja töötama teoreetilist baasi väikeste asurkondadega looduse kaitseks.

Loomaaia funktsioonid: haridus (maailmas 700 mln külastajat aastas); teadus (isendid kontrollitavates tingimustes,  erialateadmised), meelelahutus (emotsionaalne haridus, eetika), liigikaitse (isendid ex-situ, in-situ, 8000 liiki, 296 000 isendit). Zoo-kogukonnad moodustavad globaalse võrgustiku.

Ragvusvaheline anembaas ZIMS - 2,6 miljoni looma andmed, 10 000 liiki, 800 organisatsiooni, online ligipääsetavus. Suguregistrid: andmete registreerimine, koordineeritud paljundusprogrammis, spetsialistid annavad sigimissoovitusi.

Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsioonil EEP ja liigikaitse komiteed. Taksonite ekspertgupid, mille all liigikaitse komiteed ja kollektsiooni plaan, populatsiooni haldamise kava, tehistingimustes pidamise juhend. Reaalelu teeb aga planeeritavas korrektuure: loomad ei pruugi meeldida üksteisele, transport liiga kallis vms.

Ex-situ haldamisalused

Kunagised lausalised asurkonnad on muutunud väikesteks isoleeritud asurkondadeks, mis tillukesed ja neile mõjuvad juhuslikud faktorid (keskkonnamuutused, katastroofid, demograafilised kõikumised, geneetilise struktuuri juhuslikud muutused.

Väljasuremise keeris: isoleeritud populatsioonid, inbriiding, vähenenud kohasus, vähenev arv ja häving. Looduskeskkonnas metapopulatsioonid ja nende riskifaktorid, millesse saab juurde arvestada ex-situ asurkonda. Looduses asurkond väheneb, tehistingimustes loomadega katsetatakse ja populatsioon langeb, tehnilise võimekuse kasvu juures populatsioon suureneb ja jõuab loomaaia kandevõimeni, kust edasi tagasi asustamise küsimus.

Tehisasurkond: üldreeglina alla 500 isendi, mis jaotunud erinevate institutsioonide vahel, puuduvad looduslikud demograafilist seisundit mõjutavad faktorid ja puudub klassikalises mõttes looduslik valik.

Tehisasurkonna ohjamine: keskendub suuresti asurkonna väiksusest ja ohjamisviisidest tulenevate ohtude vältimisele, et säilitada geneetiline mitmekesisus. Planeerimise alguses luuakse sugupuud, mida töötlevad spetsiaalsed arvutiprogrammid.

Esmane probleem, millele keskenduda, on demograafia. Kui alles vaid 25-50 isendit, siis demograafilised kõikumised võivad hävitada populatsiooni ja seetõttu ei saa geneetiliste parameetrite pärast muretseda: oluline on demograafiline seisund saada stabiilseks. Demograafilise jätkusuutlikkuse jaoks tuleb jälgida vanuselist ja sugulist struktuuri, suremust jne.

N(t) = N(t+1) + sünnid - surmad + sisseränne - väljaränne

Vanuseline struktuur mõjutab asurkonna kasvu tulevikus. Struktuur peaks olema püramiidi kujuline, kui alt liiga lai, siis beebibuum ja võib tekkida vajadus osa paljundamisest välja jätta, valetpidi kolmnurk tähendab liiga väheseid noorloomi ja demograafiline olukord võib asurkonna hävitada enne kui asurkond saab kasvama hakata. Stabiilse vanuselise struktuuri püramiidi hoidmine oluline.

Geneetika peale saab vaatama hakata kui demograafia on korras. Loomaaedade geneetiline eesmärk: alalhoida 90% rajajate geenimitmekesisust 100 aasta jooksul. Sellega tagatakse liigi plastilisus tulevikus, sest geneetilise varieeruvuse kadu on kohastumisvõime kadu.

Geneetiline mitmekesisus jaguneb: alleelide mitmekesisus, heterosügootsus (kuidas alleelid on kombineeritud). Oluline geenitriiviga arvestamine.

Populatsiooni efektiivne suurus määrab seda, kui palju on võimalik säilitada alleelide mitmekesisust. Efektiivne tehisasurkond peaks olema 30% looduslikust populatsioonist. Sisuliselt tehisasurkondades püütakse peatada evolutsiooni.

Praktikas kasutatakse keskmist sugulusmäära (mean kinship), mis kirjeldab ühe isendi suhestumist kogu ülejäänud asurkonda. Sigimissoovitusi saab teha tuginedes arvutiporgrammidele (nt PMx).

 

 

4. Film “Euroopa viimased metsikud hobused”  (Europe`s last Wild Horses, 48 min, Saksamaa 2011, rež Christian Baumeister).

Film jutustab looduses vabalt elavast hobuste karjast Saksamaal Münsteri lähedal asuval kaitsealal – dülmeni hobustest.