2014 protokoll

EESTI HOBUSE KAITSE ÜHING
ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

12. aprill 2014; Penijõe, Läänemaa

Algus kell 10.15
Juhatas Alex Lotman
Protokollis Hanna Kreen
Osavõtjate nimekiri lisalehel: osales 19 ühingu liiget, sh 5 volitatut, ja külalised

Koosoleku juhatajaks esitati Alex Lotman, protokollijaks Hanna Kreen
Otsus: hääletusel juhataja kohta 1 erapooletu, 18 poolt; hääletusel protokollija kohta 18 poolt, 1 erapooletu.

EHKÜl on hetkeseisuga 70 liiget, kohal on 19 liiget, sh volitatud liikmed, mis ei ole piisav otsustusvõimelise üldkoosoleku jaoks.

Muudame päevakorda ning alustame ettekannetega
1. Anneli Härmson
2. Jaan Rooda

1. Ohustatud tõugude toetused. Anneli Härmson, VTA peaspetsialist

Ohustatud tõugu looma toetuse taotlemine perioodil 2.-21. mai, kohustusperiood on 5 aastat. 2014. Aastal saab toetust taotleda vaid kehtiva kohustuse puhul, lõppevat kohustust saab pikendada kuni 31.12.2014, aga samadele loomadele. Kohustust täielikult üle anda ei saa, vähemalt 1 loom peab jääma. Loomade asendamised tuleb teatada 7 päeva jooksul, hilinemiseta. Elektroonilises keskkonnas asendamiste teavitamine ei ole lihtne. Vajadusel tuleb lisada kirjalik rendileping. Asendamised tuleb teostada 20 päeva jooksul, erisus on looma hukkumise või kadumise puhul (teavitada VTAd).
Uue Eesti maaelu arengukava 2014—2020 muutuseid kavas ei ole, aga summad on veel teadmata.
Kiibistamine – varsa kiibistatakse ka looduses. Euroopa Liidust erisus aja pikendamiseks on taotlemata. EL määruses muutus loodetavasti tuleb, tähtaeg pikeneb 9 kuuni. Soovitatakse minna üle DNA proovidele, mis aga on veel kallim kui kiibistamine.

2. Millist eesti tõugu hobust säilitada? Jaan Rooda

Ilmunud artikli kohaselt on eesti hobune stepihobune, seni teaduslikku kinnitust ei olnud. Kui hakati uurima asulakohti, oli hobuste luukildude hulk väike – 0,1%. Luuleidude arv suurenes 3000 aastat tagasi, kui toimus rahvaste ränne.
Domineerivad ema-geenid. Stepihobused elasid kuivas kliimas, olid kitsakabjalised (metsahobused olid suurema luustikuga). Esines teooria, et eesti hobune ja mehed on liikunud ülespoole suunaga.
1947. aasta raamatus ei ole kirjas Eni liini – vaja oli põllumajandushobust, aretus ei andnud tulemust, tõug oli jätkuvalt kiirusehobuse poole kalduv vahetüübiline. Teates, et Prints 97E oli vedanud 16 korra oma massist suuremat koormat (147 cm turjakõrgus, 406 kg), võib kahelda. Soome hobune oli kõrgejalgsem: Lari, Vuhti ja Taru andsid soovitud tööhobuse suunalist tulemust.
Missugust hobust säilitada? Kõige suurem oht on väikesel hobusel, teadlikult on välja praagitud väikeseid (alla 140 cm) ja värvilisi hobuseid. Palju oli juhuslikku.
Eestis pea kõik hobused on ohustatud, välja arvatud vaid sporthobune. Samas hobuseid on liiga palju ja raha-toetust kõigile ei jätku. Kui säilitada midagi olulist, tuleb seda kriitiliselt vaadata. Spordisuunas hobust aretades ei pea ta olema ohustatud tõug. Valida võib ka iseloomu järgi
Kas säilitada geneetika või välimiku järgi? Ka suletud tõuraamatu puhul on heterogeensus olemas: hobuse kodustamise episoode oli palju (üle 10), oli ka suur rändlus. Väike hobune on väärtus omamoodi, üle 150 cm hobuseid on igalpool.

EESTI HOBUSE KAITSE ÜHING
ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

17. märts 2012; Penijõe, Läänemaa

Algus kell 12.54, lõpp 16.00
Juhatas Alex Lotman
Protokollis Hanna Kreen
Osavõtjate nimekiri lisalehel

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine

Koosoleku juhatajaks valiti Alex Lotman, protokollijaks Hanna Kreen, hääled luges kokku Silvia Lotman.
Koosoleku alguseks oli kohal 23 ühingu liiget, sh volitatud liikmed EHKÜ 70 liikmest.

Kinnitati ühehäälselt päevakord järgmiste punktidega:
1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine
2. Juhatuse 2013. aasta majandusaruanne.
3. Revidendi 2013. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.
4. 2013. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.
5. 2014. aasta tööplaan.
6. Jooksvad küsimused
7. Film

2. Juhatuse 2013. aasta aruanne

Kohapeal andis ülevaate Ago Ruus.
Aasta lõpuks on ühinguga liitunud 4 inimest, 2013. aasta alguses, pärast liikmete nimekirja korrigeerimist, oli ühingul 66 liiget.
Majandusaasta aruande raamatupidamise osad saadeti liikmetele enne koosolekut, ekslikult jäi bilanss saatmata.
Suuremad summad oli seoses OmaHobu ja liikmemaksudega.

Oma Hobu toimis normaalselt: kulud-tulud olid võrdsed, reklaami võtmine samuti. Toetajateks on olnud Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts ning Ratsaspordiliit. 2014 tõusis ajakirja kaanehind 4€  5€, millega kadus 100 tellijat. 2014 esimese numbri tiraažiks oli 2100, sellest pool tellijatele.
Ajakirja puhul on püüd olla informatiivne kogu Eestile, igas numbris on mõni artikkel eesti hobuse kohta. Suur konkurent ajakirjale on elektrooniline meedia, veebile www.esthose.ee seda juurde pookida ei saa. Vanade numbrite avaldamine veebis on vajalik.
Vähenenud on EHS toetus võrreldes aastaga 2012: seltsi liikmed saavad ajakirja odavamalt, neid 160-180 inimest. Samas ESHKS puhul 70-80 inimest.
Raamatupidamises on ülal võlad tasumata reklaami tõttu, see tuleb vist maha kanda. Kallines Eesti Posti teenus, kodukanne 20%.

Toimus üks üldkoosolek 11.05.2013. Oli valimiskoosolek: valiti uus juhatus. Põllumajandusministeeriumi hobumajanduse nõukogus on esindaja jätkuvalt Andres Tuvi.
Toimus 1 vana juhatuse koosolek ja 1 uue juhatuse koosolek Ruilas avatud koosolekuna võistluste teemal.

Liikmetele on liikmemaksu arved saatmata. Lihtliikmed saaks tasuda arveta, juriidilised isikud vajavad arved. Pooled liikmed on maksnud, saab ka 2014 ise juurde tasuda.

Olemasolevad trükised tulu ei too, müük on väike. Läbi projektide materjale tehes on omaosaluse nõue või arved tuleb tasuda enne toetuse saamist. Ühingu särkide omahind on tõusnud.
Vaja on voldikuid mitmes keeles. Põhi on olemas, seda on vaja tõlkida inglise ja vene keelde. Soomekeelne on olemas.

Toimub EHKÜ osalusel kaks üritust aastas: 1) eesti hobuse päev Kurgjal; 2) Tallinn International Horse Show’l osalemine, seni pinna eest tasumata
Horse Fair-l esindas tõugu SEHY koos hobustega.
Toimus karjatamise seminar Soome Interreg-projekti lõpuüritusena. Osalejaid oli arvukalt, seminari käigus tutvuti Maarit Mürki karjamaade ja hobustega.

Plaanis oli ponispordi ja rakendispordi edendamine. Toimus rakendikoolitus Tihusel, tegevusi tuleb jätkata veel 5 aasta jooksul. Efektsed olid Anu Pärisoo esinemised helehallide hobustega. Koolisõidus on algatatud uus võistlussari (Kurgjal on kaks korda rohkem osalejaid).
3. Revidendi aruanne

Aruande esitas EHKÜ revident Helin Römmel.
Peamised sissetulekud on seotud Oma Hobu müügi, reklaamide ja aretusühistute toetusega
Tulusid oli 49 039€ (73% OH müük, 14% reklaam, 13% toetused)
Kulusid oli 51 345€ (85% OH, 14% põhivara)
Võrreldes 2012. aastaga reklaami osa suurenes, tööjõukulud vähenesid. Liikmemaksud on laekumata.

Revident esitas ettepaneku kiita tegevus heaks ning kinnitada majandusaasta aruanne.

4. 2013. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

Hääletamise eel kontrolliti üle osalejate arv: osales 24 liiget (koos volitustega).
Otsused hääletamise tulemusel:
1. kinnitada 2013. aasta revidendi arunne: poolt: 24, vastu: 0, erapooletuid: 0.
2. kinnitada 2013. aasta majandusaasta aruanne: poolt: 24, vastu: 0, erapooletuid: 0;

5. 2014. aasta tööplaani arutelu
I Hobusega töötegemine
Näiteks on toimumas müravaba metsatöö päevad Viljandi Kultuurikolledzis, korraldaja Priit-Kalev Parts ning hobutööde koolitus peredele toimub 28.07-03.08 Urvastes Pokumaal (52 tundi).
Sarnaseid koolitusi võiks korraldada ka aaremaal ning Põhja-Eestis
Probleemideks võib kujuneda tööriistade olemasolu ning eestvedajate leidmine

II Voldiku koostamine inglise ja vene keeles
Trükkimise kulud on suhteliselt väikesed, vajalik on tõlkimine.
EHS koostas venekeelse voldiku mai alguses.

III Kurgjal korraldataval eesti hobuse päeval osalemine
Ingrid Randlaht tegi temaatilise veebilehe

IV www.esthorse.ee uuendamine ja facebook
OmaHobu veebimootor on 10 aastat vana
Ajakirja artiklite avaldamine veebis

V Loodustalunike koolitusprojektid koostöös ELF, Pokumaa ja Läti LF
Teemadeks mets, poollooduslikud niidud ja ohustatud tõud
Alustatakse 2015, kui projektirahastused avanevad, sügisel toimub taotluse kokkupanek.

VI Muuseumi loomine Valjala Postijaamas, Lõvel
Toetaja on olnud Valjala vallavanem ja ka Saare maavanem.
Toimetuse kapp on materjale täis, lisaks on leitud materjale Tartu antiigipoest Eesti hobuse tõuseltsi ürituste kohta. Ametlikes muuseumides on vähe säilinud
Ettepanek materjale skaneerida ja luua virtuaalne muuseum. Materjalide olemasolust võiks teada anda ka liikmed.

VII Tiit Marani ettekanne – geeniuuringute materjalide kohta

Päeva lõpetuseks film 2013. aasta Matsalu loodusfilmide festivali programmist: “Hobusemehed” (36 min, autor Imre Annus). Film arutleb hobuste kasutamise võimalikkuse üle tänapäevastes taludes. Enam või vähem kogenud hobusemehed arutlevad hobustega töötamise plusside ja miinuste üle ning näha saab ka enamikku hobustega tehtavaid talutöid