2012 üldkoosoleku protokoll

EESTI HOBUSE KAITSE ÜHING, ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

17. märts 2012; Penijõe, Läänemaa

Algus kell 11.15
Juhatas Andres Tuvi
Protokollis Hanna Kreen
Osavõtjate nimekiri lisalehel

Koosoleku juhatajaks esitati Andres Tuvi, protokollijaks Hanna Kreen
Otsus: hääletusel vastu võetud ühel häälel

EHKÜl on hetkeseisuga 64 liiget, kohal on 23 liiget, sh volitatud liikmed, mis ei ole piisav otsustusvõimelise üldkoosoleku jaoks.

Muudame päevakorda ning alustame ettekannetega
1. Ingrid hobumessist
2. Alex eesti hobune ja pärandkooslused
3. Haldja Viinalass ja ohustatud tõugude säilitamine

1. Ingrid Randlaht. Osalemine hobumessil

Koostöös Oma Hobu ning messiga osaleti 3-4. märtsil Soomes meesil HorseFair. Mess oli üks osa suurest vaba-aja messist, millel tutvustati jahinduse, kalanduse, matkamise, fotograafia ja muid võimalusi. Kohapeal näidati ca 20 erinevat tõugu hobuseid alates shairist american curly’ni, sh ka üks tori hobune. Tutvustati varustust, ratsutamiskeskuseid, olemas olid sadulapassimise ja rautamise töötoad. Demonstratsioonesinemistel näidati rakendamist, voltizeerimist, rüütliturniiri. Messiboksis haruldase värvusega elusuuruse Rokkari pilt meelitas palju külastajaid, küsiti värvustest, enamasti teati eesti hobust, oli ka kasvatuse huvilisi (sellel aastal Soomes täkk Rotser), paljud käivad regulaarselt Eestis ratsapuhkustel.
Messi ettevalmistades sai selgeks, et Eesti hobuseomanikud ei ole valmis ennast reklaamima, ei ole materjale ega väljatöötatud toodet (erandina on Ratsukievari valmistanud suisa filmiklipi oma ettevõtte võimalustest). Ei ole meil ka piisavalt palju infot nende eesti hobuste kohta, kes maailmas tulemusteni on jõudnud (eesti hobune Alis hüppab Soomes 120 cm parkuure).

2. Aleks Lotman. Eesti hobune ja pärandkooslused

Oma ettekandes puudutab hirmu eesti hobuse konikuga segamise kohta ning seda, kui palju on eesti hobustel ressurssi. 21.03.2012 kell 11 toimub Tõramaal, Soomaa rahvuspargi keskuses, temaatiline arutelu seoses eesti hobuste, konikute ja pärandkooslustega. Pärandkooslustel eesti hobuste karjatamine on tuttav: Martini loomad on nii Võilaiul kui Kõinastul, Tikkudel Kassari ja Käina lahe ümbruses. EHKÜ tegevuse alguses sai üles otsitad, kus on karjamaapindu (nt Laidevahe). Maid, mida hooldada oleks palju rohkem, kui praegu rakendatakse. Reaalselt tegeletakse praegu umbes 20 000 hektariga, millest 2/3 karjatatakse. Maksimaalse toetuse saamiseks registreeritakse osa tegevusi pärandkooslustel muudena, näiteks mahetootjad karjatavad ka pärandkooslustel. Kadumas on ühiskarjamaade traditsioon ja seda oluliselt keerukama toetusskeemi tõttu. Kadunud on ka ädalas karjatamise traditsioon.
Vajadus pärandkooluste hooldamiseks on olemas, ei saa laita Soomaa tootjate otsust konikute lubamiseks oma maadele. Põhjust ristamisteks ei tea, välja arvatud juhul, kui mõnel omanikul on täkk üle: „Meie langetame otsuse, milline täkk järglased saab“.
Olulisem on ülesanne, leida, kui palju on ressursse: koguda kellele on karjamaid vaja ning viia nad kokku nendega, kellel on alasid üle.
Arutelu: Ühise karjatamise jaoks oleks toetuste tarvis mõistlik luua eraldi juriidiline isik, näiteks MTÜ. Muuksi linnamäel on teadvustatud karjatamise vajadus. Uue Maaelu arengukava väljatöötamine käib – keskkonnaühenduste koja poolt on Aleks ise Kaja Petersoni asendusliikmena tegemistega kursis. Üleliigsed konikud võiks realiseerida toidulauale, selle osas loodetakse liikuva tapamaja töölerakendamisele. Hollandis on vaidlused looma- ja looduskaitsjate vahel hobusekarjade arvukuse piiramiseks.

4. Haldja Viinalass. Ohustatud tõugude säilitamine

Tutvustab ohustatud tõugude säilitamise teemat FAO, Põhjamaade ning Eesti institutsioonide lähtekohast. Säilitamise puhul on oluline: geneetilise variatsiooni säilitamine; säilitusprogramm efektiivsus; huvirühmade huvi. Oluline on kriitiliselt hinnata, milliseid tõuge säilitada, hinnang põhineb ülevaatlusel ja monitooringul. Tõu ohustatuse määr on tõenäosus, et tõug sureb välja või kaotab geneetilise variatsiooni määral, et teda pole võimalik päästa. Tõugude arv ei ole konstantne, võivad olla ka tõu alapopulatsioonid, millest võivad välja areneda uued tõud.
FAO vastava juhise mustandis pakutakse, et tõu staatuse kindlakstegemiseks tuleks vaadata tõu staatust, struktuuri ning geograafilisest paiknemisest nii kodumaal kui teistes riikides. Hindamisel arvestatakse lisaks geneetikale ka ajaloolist ning kultuurilist väärtust. Säilitada tuleks tunnuseid, mis sobivad konkreetsetesse tootmistingimustesse ja neid tunnuseid parandatakse. Arvutatakse efektiivset populatsioonimahtu, mis peaks olema minimaalselt 50 (kohapeal arvutatud eesti hobuse jaoks mahuks 77). Tõu säilitamiseks pikaajaliselt peaks loomi olema 200-400.
Põhjamaades kasutatakse ka spetsiaalseid paaridevaliku tüüpe, mille kasutamine annab lühiajaliselt madala inbriidingu taseme, juhul kui on palju liine. Soovitatakse kasutada ainult isasloomi, kes ei ole omavahel lähisuguluses. Isasloomade arv peaks olema minimaalselt 10% aretusloomade arvust ning soovitus, et ühte isaslooma ei kasutatakse aktiivselt. Põhjamaades on lubatud kasutada teist tõugu isaslooma, kuid see peab olema sugulastõug – geenide immigratsiooni koefitsient mitte üle 12,5% (üks vanavana-vanem).
Eesti tõugu hobuste aretus-ja säilitusprogrammide kohaselt on aretajal kohustus kontrollida andmete õigsust, vajadusel tellida geneetiline ekspertiis. Täku valdajal on kohustus, et täkul oleks põlvnemine kontrollitud. Programmis on ka kirjeldatud, millal on vajalik põlvnemine ekspertiisiga igal juhul tõestada.
Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline kontrollimine toimub välistamise meetodil. Vaid ühe lookuse erinevuse järgi (mutatsiooni võimalikkus) põlvnemisandmeid valeks ei loeta. Geneetilist ekspertiisi tehakse vere, sperma või karvade (minimaalselt 50 karvasibulat) järgi.
Arutleti ekspertiisimaterjali kogumise kvaliteedi ja võimalike vanemate esitamise üle.

5. Kohapeal algatatud teemad

Esitati ettepanek (J-A. Rooda) mitte rakendada maade kasutamise enampakkumisi objektiivsete kriteeriumide puhul, millest üheks võiks olla ohustatud tõug ning viidata karjamaa-alade laienemisele kaitsealadele.
Samuti arutati seadusandlikke takistusi, mis takistavad ühiskarjamaade kasutamist (sh mahe ja tavahobuste kooskarjatamine).

Krista Sepp esitas informatsiooni itaallaste soovi kohta anda oma Lääne-Virumaal asuvate maa-alade kasutada andmiseks eesti hobuste jaoks. Samasisuline kontaktisoov on esitatud ka EHKÜle, meiepoolseks kontaktisikuks Ingrid Randlaht.

Krista Sepp andis ülevaate Leisi valla hobuste põlvnemise kohta. Karjas oli samal ajal vanem täkk (2 kuud aga see on isana ekspertiisidega välistatud) ning noor 2-aastane täkk, kes hiljem müüdi teadmata omanikule.
Ingrid Randlaht esitas ettepaneku saata temale Kihelkonna piirkonna vanemate märade karvanäidiseid. Eriti on oodatud näidised hobustelt, kelles ei ole teadaolevalt soome hobustest eellasi.

Martin Kivisoo algatas Maasi talli kohta ajakirjanduses käsitletud teema. Silva Siil esitas ülevaate tema poolt läbiviidud kontrolli kohta.

Andres Tuvi , koosoleku juhataja

Hanna Kreen, protokollija

EESTI HOBUSE KAITSE ÜHING, ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

17. märts 2012; Penijõe, Läänemaa

Algus kell 14.40, lõpp 17.20
Juhatas Ago Ruus
Protokollis Hanna Kreen
Osavõtjate nimekiri lisalehel

Päevakord:
1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine
2. Juhatuse 2011. aasta majandusaruanne.
3. Revidendi 2011. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.
4. 2011. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.
5. 2012. aasta tööplaan.
6. Jooksvad küsimused
7. Film „Omamoodi omamaised. Film kolmest ohustatud hobusetõust”

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine

Koosoleku alguseks oli kohal 27 ühingu liiget, sh volitatud liikmed EHKÜ 64 liikmest.
Et valitud juhataja Andres Tuvi kutsuti töökohustusi täitma, juhatab edasi Ago Ruus

Kutsel väljakuulutatud päevakorrale lisaks tuleks üle vaadata EHKÜ liikmete jaoks kinnitatud tasud seoses üleminekuga eurole.
Martin Kivisoo: Ettepanek võtta aega värske värvuste plakati arutelu jaoks.

Kinnitati ühehäälselt päevakord järgmiste punktidega:
1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine
2. Juhatuse 2011. aasta majandusaruanne.
3. Revidendi 2011. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.
4. 2011. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.
5. 2012. aasta tööplaan.
6. Eesti hobuste värvuste plakati arutelu
7. Kohapeal algatatud küsimused
8. Film „Omamoodi omamaised. Film kolmest ohustatud hobusetõust”

2. Juhatuse 2011. aasta aruanne

Majandusaasta aruande raamatupidamise osad saadeti liikmetele enne koosolekut. Kohapeal andis ülevaate Ago Ruus.
Aasta lõpuks oli ühingul 61 liiget, liikmemaksude tasumise osakaal on eelmiste aastatega võrreldes oluliselt paranenud. Toimunud on 1 üldkoosolek, 3 juhatuse koosolekut. Projekti „Eesti hobune” rakendis tegevused on toimunud. Olemas on rakendamise varustus, treiler, osaletud on võistlustel, korraldatud on koolitused. Projektile pani punkti oktoobris Tihusel toimunud võistlus. Lõpetamisel on aruanded PRIAle. Soetatud vahendeid peab veel vähemalt 5 aastat sihipäraselt kasutama. Rakenditega võiks osaleda ka selle aasta eesti hobuse päeval Kurgjal.
Valmis järjekordne eesti hobuse trükis, ka see koostati toetuse abil. Trükisesse koondatud meie seisukohast tähtsad teemad ning sugutäkkude andmed. Trükisesse on sattunud sisse trükivigu, osaliselt ka andmebaasi tõttu (nt Rokkar on ruunatud). Esitati palve vigadest ikka teada anda, et edaspidi neid vältida ja ära parandada.
Sellel aastal oli eesti hobusel spordis häid tulemusi. Koolisõidus tegi Rokit silmapaistva sammu, homsel ponikarikal stardib 9 eesti hobust. Enamuses ratsakoolides on ka eesti hobune sees. Võisteldakse ka täiskasvanute avatud klassides. Hipodroomil toimus 4 etappi montes – osales 4-7 paari Jelena Lagutina tallist.
EHKÜ osales koos Oma Hobuga Tallinn International Horse Show’l boksiga. Nüüd on Eesti Ratsaspordiliit arvanud, et eesti hobune on seda väärt, et teda suurüritusel näidata eriprogrammiga ning eelnevalt katsetada programmi Hiiumaal ratsupäevade raames.
2011 käivitus veebilehe esthorse.ee uus kujundus ning ka EHKÜ tegemiste kuvamine Facebookis, kus meeldimisi praeguseks kogunenud väga palju. Vajalik on inglisekeelse sisuosa täiendamine, ka uudiste jm igapäevasega. Just sealt tulevad meieni rahvusvahelised kontaktid.
Esitati ettepanek kajastada kodulehel eraldi kuulutuste rubriigis ka täkukuulutusi.

Ajakirja Oma Hobu tiraaz on 2300 eksemplari, tellijaid on 810-900 (aasta alguses avastati tellimuste pikendamata jätmisi). Rahaliselt oli väljaandmine võimalik EHS ja ESHKS toetuste abil. OH on kui hobukultuuriajakiri. Esitati ettepanek ajakirja tuttavate hulgas propageerida. Kui OH tellijaid on rohkem, saab ka ajakirja muuta paremaks.
On arutatud võimalust varem avaldatud artikleid kas avaldada netis või teha spetsiaalne kordustrükis. Seda just hobuste pidamise teemaliste artiklite osas.

3. Revidendi aruanne

Aruande eslitas EHKÜ revident Helin Römmel.
Peamised sissetulekud on seotud Oma Hobu (76%), Leader-projektiga (18%), liikmemaksud moodustasid 1%. Kuludest 8% läks kogumikule Eesti hobune.
Tähelepanekuna märgiti, et OH müük on vähenenud 26% ja reklaamitulu vastavalt 43%.
Revident esitas ettepaneku kiita tegevus heaks ning kinnitada majandusaasta aruanne.

4. 2011. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

Otsused hääletamise tulemusel:
1. kinnitada 2011. aasta majandusaasta aruanne: poolt: 27, vastu: 0, erapooletuid: 0;
2. kinnitada 2011. aasta revidendi arunne: poolt: 26, vastu: 0, erapooletuid: 1.

5. Maksude muutmine seoses eurole üleminekuga

Seni on kehtinud 100 krooni sisseastumismaks ning 200 krooni (12,80 eur) aastamaks. Noorliikmete maksed vastavalt 50 ja 100 krooni.
Juhatuses on pakutud summasid vastavalt 10 ja 15 eurot. Esitati ka ettepanek 20 eurot aastamaksuks. Arutati võimalust maksude tasumiseks osade kaupa ning seda, et arveid ei tohiks välja saata jõuluperioodil.

Hääletamine:
1. kinnitada sisseastumistasu suuruseks 10 eurot: vastu: 0, erapooletuid: 0, poolt: 27;
2. kinnitada aastamaksu suuruseks 15 eurot: poolt: 3, vastu: 24, erapooletuid: 1.
3. kinnitada aastamaksu suuruseks 20 eurot: poolt 27, erapooletuid 0, vastu 0.
4. kinnitada noorliikmete sisseastumismaksu suuruseks 5 eurot ja aastamaksu suuruseks 10 eurot (noorliige on kuni 18-aastane isik, kes soovib olla noorliikme staatuses):, erapooletuid 3, vastu 0, poolt 24.

Otsus: alates 2012. aastast on EHKÜ sisseastumismaksu suuruseks 10 eurot ning aastamaksu suuruseks 20 eurot. Aastamaksu on võimalik tasuda kahes osas ning arveid ei tohiks saata jõuluperioodil. Noorliikmetele on sisseastumistasu suuruseks 5 ja aastamaksu suuruseks 10 eurot.

6. 2012. aasta tööplaani arutelu

Mõteldud on hobustega töö tegemise koolituste peale Leader-programmi toel. Olemas kontakt rootsladega, kes vastavaid koolituse korraldab Rootsi hobustega.
Soomes messil käik elavdas mõtlemist – rohkem on vaja tegeleda reklaami ja turundamisega. Vaja koostada indomaterjale, eraldi kasutusvõimaluste kohta. ehk ülevaate- või reklaamfilm. Jätkata värvuste teemaga – Terje Raudsepp on seotud uurimisega, milles saab võrrelda eesti hobuste geneetika seoseid teiste tõugudega. Ingrid Randlaht esitas taaskord üleskutse leida hobust, kelles ei ole eeldatavasti soome verd vähemalt V või VI põlvkonnas
10.06.2012 toimub Soomes eesti hobuste ülevaatus. Tehtud ettepanek minna sinna ühiselt suurema hulgaga (rentida buss).
Räägitud on ekskursioonist, mida on aastaid ka edasi lükatud, Leedu-Poola suunas sugulastõugude juurde. Külastaksime zemaitsusid, konikuid, huzule. Võimaluse korral septembris. Martin Kivisoo esitas ettepaneku vaadata kõigepealt kohapealseid konikuid ja siis edasi sõita.
Kurgjal on ka sellel aastal kavas korraldada eesti hobuse päev ning EHKÜl on võimalus sellele kaasa aidata. Sellel aastal on maakarjal kavas vaid demonstratsioonesinemine.
Kavas on osaleda sügisel Tallinn International Horse Showl väljapanekuga.
Oleme arutanud ka suveniiride tegemist, sh mängukaartide trükkimist eesti hobuste piltidega (tulemus oleks kallis: ca 100 krooni pakk).
Alex Lotman tegi ettepaneku korraldada ka hobutööriistade parandamise või hooldamise koolitused.
Tehti ettepanek korraldada Muhus värvuste teemaline koolitus praktikas.
Räägitud on ka eesti hobuste võistlustulemuste edetabeli koostamisest.

7. Eesti hobuste värvuste plakati arutelu

Ingrid Randlaht vastas esitatud küsimustele. Mitmetel „uutel“ värvuste nimetustel on ka ajalooliselt eri nimesid olnud: ulukvõik – põdravõik, kõrbhiirjas – ulukkõrb. Esitati ettepanek paralleelnimetused panna sulgudesse juurde.
Plakat on õppimiseks, näitamiseks et värvuseid on palju ning ei teata paljut, näiteks miks mõni värvus pleegib ja teine püsib.

8. Kohapeal algatatud teemad

Krista Sepp tutvustas lühidalt selleks aastaks veel kindla paiknemiseta EHSi sugutäkkide kasutada saamise võimalusi.

Andres Tuvi, koosoleku juhataja
Hanna Kreen, protokollija