2003

Oma neljandal tegevusaastal jätkas Eesti Hobuse Kaitse Ühing tööd vastavalt oma põhikirjale. Eesti Hobuse Kaitse Ühingu tunnustamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt oma 05 märtsi 2003.a. käskkirjaga (luba nr. 7) andis ühingule tänavu võimaluse esmakordselt taodelda riiklikku aretustoetust eesti hobuse säilitustegevuseks.
Lähtudes EHKÜ eesti hobuse säilitusprogrammist võttis juhatus vastu eesti hobuse säilitamise 2003.a. tegevuskava, mille järgi kogu ühingu sellealane tegevus on projektikeskne. 2003.a. aretustoetus on jagatud 9 projekti vahel.
Tegevusvaldkonnad, mille vahel need projektid jagunesid, on järgmised:
1. Ühiskoplite rajamine
2. rahvusvaheliste sidemete loomine teiste samasuguste hobusetõugude kasvatajatega
3. hobusekasvatajate koolitus
4. eesti tõugu hobuse populariseerimine
5. informatsiooni levitamine
6. eesti hobuse ajaloo materjalide kogumine ja muuseumi ekspositsiooni koostamine
7. kirjastustegevus
8. tõutuumiku seisukohast väärtuslike täkkude sperma külmutamine
9. eesti hobuse kasutamise propageerimine (turism, sport jne)

Eesti hobuse tegeliku ja tõelise säilitusprogrammi koostamine eelolevateks aastateks ette on lähima aja ülesanne. See dokument peaks valmima hobusekasvatajate, teadlaste, aretajate, säilitajate tiheda koostöö tulemusena. EHKÜ poolt välja töötatud tegevusprogramm on suunatud sellise koostöö algatamisele ning ettevalmistamisele.
Esimese sammuna selles suunas pidasime vajalikuks üleriikliku eesti hobuse komisjoni kokku kutsumist, mis annaks eelkõige tõu täpse määratluse ja hobusekasvatuse põhiliste mõistete ajakohase tõlgenduse (puhasaretus, säilitus jms). Tähtis on saavutada konsensus kõigi Eestimaal eesti hobusega tegelevate organisatsioonide ja inimeste vahel, et eesti hobuse kui meie rahvushobusega seonduv ei maanduks järjekordselt inimeste vaheliste isiklike erimeelsuste tasandile. Siin loodab EHKÜ tulevikus riigi suunava ja järelevalvava osa tugevnemisele.
Eesti hobune teaduse objektina on vaeslapse osas. Põlistõu esindajana aga on ta tänuväärne materjal ja ootab hakkajaid huvilisi temaga tegelema. Olgu siinkohal öeldud, et eesti hobuse sugulastõug soome hobune on maailmas üks kõige rohkem teaduslikes uurimistes osalenud hobune. Loodame edaspidi põhjanaabrite abiga ka selles valdkonnas jää liikuma saada.

1. projekt - RAHVUSVAHELINE KONVERENTS

15 novembril 2003.a. toimus Matsalus EHKÜ poolt korraldatud põliste hobusetõugude säilitamisele pühendatud teaduslik konverents “Milleks ja kuidas säilitada põliseid hobusetõuge? Eesti ja Soome hobuse näide”.
Ettekandjad Helena Jansson ja Markku Saastamoinen Soome hobusekasvatuse instituudist ja Minna Mäenpää Hipposest ning Lembi Lõugas ja Silvia Lotman Eesti poolt. Konverentsil osales 55 kuulajat, sealhulgas 20 aktiivset eesti hobuse kasvatajat. Oli koraldatud sünkroontõlge, toimus arutelu eesti hobuse vabapidamisest, vaadati filmi islandi hobusest. Järgmisel päeval käisid külalised Soomest vaatamas eesti hobuseid Matsalus Aleks Lotmani juures ning Raikkülas perekond Sinikate tallis. Järelkajad konverentsile olid eranditult positiivsed ja soovitati taoliste ürituste jätkumist tulevikus.
Eesti Televisiooni keskkonnasaates TASAKAAL näidati sellest üritusest 8 minutilist lõiku ja ka Maaleht pühendas terve lehekülje eesti hobuse säilitamisega seotud teemadele seoses konverentsiga. Ühingul on lähiajal kavas anda välja ettekannete tekstide kogumik, et räägitu-kuuldu jõuaks võimalikult paljude eesti hobuse kasvatajateni. Soome kolleegide ühine arvamus aga oli, et taolised ühised ettevõtmised peaksid kindlasti jätkuma ja sellest on mõlemapoolset kasu. Otsustati, et 2004 aasta kevadel saadakse kokku juba Saaremaal, et külastada Laidevahe kaitseala ja eesti hobuse ühiskopleid.

2. projekt – ÜHISKOPLID

Ühiskoplite rajamisel on ühingul juba omad traditsioonid – esimesks suuremaks ühingu algusaasta ettevõtmiseks oli Laidevahe kaitsealal Siiksaare ühiskopli (ca 70 ha) rajamine 2001 aastal.
Koostöös kohalike keskkonnateenistustega ning kaitsealade haldajatega jätkub eesti hobusele karjamaade otsimine – sel aastal sai valmis Saaremaal Loode tammikus umbes 80 hektari suurune ühiskoppel, kus karjatatakse rannaniidu ja loopealsete taastamise ning hooldamise eesmärgil eesti tõugu hobuseid. Karjaaia ehitamine toimus Jaan Rooda eestvedamisel. Tegemist on väga soodsa alaga karjatamiseks – siin on korralikke rohumaid ja ka metsa kaitseks tuulte eest. Soodne asukoht (mõned kilomeetrid Kuressaaerst suure tee ääres) võimaldab huvilistel oma silmaga uudistada hobuseid.
Teine ühiskoppel (ca 30-40 ha) on rajamisel Harjumaale Lahemaa Rahvuspargi territooriumile Kolgaküla ja Kõnnu küla pärandkoosluste alale. See karjamaa on planeeritud tulevikus ümbruskonna eesti hobuse kasvatajatele noortäkkude kopliks. Siin toimuvad tööd Põhja-Eesti suurima eesti hobuse kasvataja Roomet Vahtrase eestvedamisel.
Eeltööd käivad ühiskopli kasutamiseks Pärnumaal Manija saarel ja uue kopli rajamiseks Lõuna-Eestis Haanja Looduspargi territooriumil.
Ühiskoplite juurde on ühingul kavas üles seada stendid asjakohase informatsiooniga (millega tegemist, mis hobused, kes rajas) ja käitumisjuhistega külatajatele.

3. projekt KOOLITUS

Algajatele mõeldud hobusekasvatuse ühepäevane algõpetus(algkursus) toimus 6-s Eestimaa eri paigas, kus kasvatatakse eelkõige eesti tõugu hobuseid. Lektor Kati Leutonen on saanud erialase hariduse Ypäjä koolis Soomes ja ta leidis suurepärase kontakti kursustel osalejatega. Kokku osales kursustel 152 osavõtjat, neist:
Võrumaal Karulas – 18,
Pärnumaal Häädemeestes - 15 ,
Saaremaal Luulupes – 36,
Hiiumaal Kassaris – 19,
Tallinnas Tondi maneezhis – 22 ja
Harjumaal Kolgaküla tallis – 42 asjahuvilist.
Kõrvuti algajatega oli näha nendel koolipäevadel ka kogemustega eesti hobuse kasvatajate huvi ürituse vastu ja küsimuste-vastuste vormis kogenud lektorina oskas Kati Leutonen anda kõigile osavõtjatele neid huvitavat õpetust ja informatsiooni. Selleks, et nendel koolipäevadel saaks osaleda võimalikult palju noori hobusehuvilisi, toimusid koolitused sügisesel koolivaheajal. Koolituse läbiviimisele aitasid kaasa kohapeal Kristi Kalve, Marika Kose, Heino Kallas, Koit ja Maria Tikk, Sirje Argus ja Roomet Vahtras. Suur tänu neile abi eest!

4. projekt – INFOLEVI

EHKÜ alustas sel sügisel eesti hobuse kasvatajatele ja tema huvilistele mõeldud infole OMA HOBU väljaandmist. Esimene number ilmuski 1 septembril, teine number 5 novembril. Kavas on anda infolehte välja kord kahe kuu jooksul ja lehe esialgne tiraazh on 350 eksemplari. Infolehte saadetakse posti teel laiali kõigile teadaolevatele eesti hobuse omanikele ja kasvatajatele ning ühingu liikmetele. Selle aasta lõpus ilmub veel kolmas number. Infolehele on teinud kaastööd Haldja Viinalass, Andres Tuvi, Raigo Kollom, Aleks Lotman, Jaan Rooda, Nelly Oinus, Marika Kose, Martin Kivisoo, Silva Siil, Urve Kaasiku, Ulvi Martin. Toimetus lootis tunduvalt tihedamat koostööd EHSiga, kuid siiani pole sealt märkimisväärset koostöövalmidust näha olnud.
Paralleelselt infolehega jätkub interneti lehekülje www.esthorse.ee täiustamine ja selle hooldamine, samuti uudiste toimetamine ja kuulutuste osakonna administreerimine. Eesti hobuse interneti lehekülje külastus on küll päeviti erinev – 25 kuni 70 külastust päevas. Viimase 200 päevaga toimunud 7317 külastust näitab aga, et veebilehel on oma kindel koht eesti hobuse huviliste seas.

5. projekt – KIRJASTUSTEGEVUS

Tegevus nõuab pikemaajalist ettevalmistust ja käesolevaks ajaks pole veel silmaga nähtavat ning käega katsutavat tulemust ette näidata. Küll aga käivad läbirääkimised soomlastega autoriõiguste osas (kaasaegne hobusekasvatuse algõpetuse raamat) ja juba on toimetatud ning küljendamisel Hanna Kreeni (Tamsalu) rariteediks muutunud magistritöö “Eesti hobuse välimik ja mõõtmed” teine trükk, mis peaks kõigi eelduste kohaselt veel sel aastal ka trükivalgust nägema.
Paralleelselt toimub hobuse identifitseerimiseraamatu tõlkimine.

6. projekt – ALFRED NIILO – 100

Planeeritud seinaplaadi avamine jäi ära perekondlikel põhjustel (tema poja Vello Niilo palvel) ja kavas on Vello Niilo poolt koostatud oma isa elutööd kajastava broshüüri välja andmine koos mõnede A. Niilo artiklite ära toomisega sealsamas. Töö seisab härra Vello Niilo palvel, kuna soovib kirjutatut korrigeerida.

7. projekt – MUUSEUM

Ekspositsiooni koostamine ja ettevalmistamine toimub esialgu ühe toa mahus, mis on selleks otstarbeks eraldatud Valjala valla poolt Sakla külastuskeskuses. Loodame kevadel avada ekspsitsiooni esimese järgu.
Koostatud on eesti hobusele monumendi püstitamise idee-kavandi konkursi kodukord ja 2003 aasta suvel sai selleks projektiks küsitud lisaraha Kultuurkapitallilt. Avaldus jäeti seekord rahuldamata. Jätkub lisaraha otsimine. Muusumi ja monumendi idee elluviimine toimub koostöös Valjala vallavalitsusega.

8. projekt ANDMEBAAS

Ettevalmistustööde käigus on muretsetud arvutikomplekt koos programmiga ja toimub põhimõtteline eeltöö olemasolevate andmebaasidega ühildamiseks. Andmebaas oleks eelkõige eesti hobuse säilitamisprogrammist lähtuv, millest saaks otsest abi iga eesti hobuse kasvataja ja oleks varustatud professionaalsete soovitustega ala kõige parematelt asjatundjatelt. Andmebaasi kõige olulisem osa peaks olema tema praktilisus ja kättesaadavus. Hetkel on kõige tähtsam sisuliselt projekti sihid paika saada. Tegemist on pikemaajalise ja küllalki töömahuka ettevõtmisega.

9. projekt – TÕUTUUMIK

Parimate ja tõu säilitamise seisukohast väärtuslikemate täkkude sperma külmutamine peaks toimuma ühingu eestvedamisel koostöös Saare Tallide (Ulvi Martin) ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga. Töö on jäänud seisma täkkude valiku taha. Töö tehnilises osas on tehtud vastavad ettevalmistused, kuid senini pole saadud kokkuleppele täkkude valiku osas.

ÜHINGU ÜLALPIDAMINE

Ühing on üürinud üpriski soodsatel tingimustel toa (10,7 m) Veskimetsa ratsabaasist. Käesolevaks ajaks on tehtud remont ja sisse kolitud. Ostetud on arvuti ja seatud sisse interneti püsiühendus. Veel puudub telefoniside.

Juunis valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga värviline voldik “Eesti hobune Laidevahe kaitsealal” (trükiarv 2000 eks). Välissidemete arendamise eesmärgil käisid juhatuse liikmed Ago Ruus ja Andres Tuvi septembris Soomes, Ypäjäl, et kooskõlastada koostööd soome hobuse spetsialistidega. Lepiti kokku Ypäjä teadlaste osalemine eesti hobuse konverentsil Penijõel. Juhatus pidas 7 töökoosolekut, kus arutati eelkõige eesti hobuse säilitustegevusega seotud. Ühing ostab sisse raamatupidamisteenust, alates 2003 aasta teisest poolaastast hoiab raamatupidamist Malle Einaste.

*********************************

Kavandatud tegevused 2004 aastaks.

Säilitustegevus on pikaajaline protsess ja kõik sel aastal alustatud tegevused jätkuvad tuleval aastal – kui selleks ka võimalused avanevad. Valdkonniti ühingu tegevus võib mõneti muutuda, lähtudes tähtsusest. Eesti hobuse propageerimise kõrval peaks suuremat tähelepanu saama tegelik ja konkreetne ning põhimõttekindel eesti hobuse kasvataja, kes kasvatab puhtatõulisi hobuseid ja on igati teadlik eesti hobuse säilitusprogrammis ette antud tegevusjuhistest. Kõne alla võiks tulla parimate eesti hobuse kasvatajate toetamine preemiatega, nende abistamine aretuslikes küsimustes ja täkkude valikul, abi osutamine kasrjatamisel ühiskoplites jne. Suuremat tähelepanu tuleks osutada eesti hobuse kasutamisele – kõrvuti turisminduse, spordi ja vabaaja veetmise kõrval võiks olla eesti hobusel oma osa ka kui tööhobusel (metsatööd, talu majapidamistööd jms). Selles osas oleme alustamas koostööd Soome Tööhobuse ühinguga ja tahame leida kontakte vastavate inimestega ka Leedust ja Poolast, et vahendada teiste maade kogemusi.
Kindlasti jätkub koostöö looduskaitse organisatsioonidega ja siin on pearõhk ikkagi eesti hobuse eksistentsiaalsete vajaduste so tema pidamisega seotud probleemide leevendamisega uute karjamaade ja ühiskoplite kasutuselevõtmisega.
Suve teisel poolel võiks Saaremaal toimuda ühel nädalavahetusel järjekordsed eesti hobuse päevad, kus kokku saaksid kõik kasvatajad ja huvilised, sealjuures eesti hobuse kasvatajad ka Soomest.

Eesti Hobuse Kaitse Ühingu tegevus saab aga jätkuda ainult juhul, kui riik ka 2004 aastal toetab ühingu ettevõtmisi rahaliselt. Põllumajandusministri määrusega tehti vastavasse seadusandlusesse korrektiivid, mille tulemusena EHKÜl ei ole õigust 2004.a. saada eesti hobuse säilitamistoetust. Kavandatud tegevus osutub võimalikuks ainult juhul, kui ühing oskab leida selleks toetusi teistest allikatest. Osaliselt jäi ka 2003.a. toetus kulutamata ja see annab võimaluse mõningaid projekte (näiteks infolehe väljaandmine) jätkata sel aastal.