2002

MTÜ Eesti Hobuse Kaitse Ühingu põhieesmärk on tagada eesti tõugu hobuse püsimine, tema genofondi säilitamine ja selle tõu teadvustamine ning väärtustamine
Ühingu tulu majandustegevusest oli 55 000 krooni. Liikmemakse laekus summas 8 900 krooni.
2002.a. ühing oma toodangut ei eksportinud. Juhatuse liikmetele ja tegevjuhile töötasu ei makstud, mingeid erisoodustusi ei antud.  2002.a. ühingus palgatöötajad puudusid.

ÜHINGU TEGEVUSE KRONOLOOGIA

1. 15 jaanuar-12 veebruar – fotonäitus ja eesti hobuse ajalugu ning aretust tutvustav stendinäitus Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas;
2. 19 jaanuar - juhatuse laiendatud töökoosolek Matsalus;
3. 23 jaanuar – kogumiku “Meie hobune” esitlus Põllumajandusministeeriumi väikeses saalis; kohal viibisid ametist lahkuv minister hr. Ivari Padar, Agu Kööp, Raigo Kollom, Hanna Tamsalu, Lembi Lõugas, Ago Ruus, ajakirjanduse esindajad jt.;
4. 8 veebruar – Valjala koolis film “Loojangule vastu”, kohtumine õpilastega, koolis avati üle-eestiline lastejoonistuste rändnäitus eesti hobusest, laste ettekanded eesti hobusest;
5. 8 veebruar – Sakla Rahvamajas Valjala vallas kohtumine kohalike elanikega, Laidevahe kaitseala ja hobustekopli tutvustamine, edasise ühistegevuse arutelu; film Gotlandi saarel asuvast sealse kohaliku tõu - gotlandi poni kaitsealast (osalesid Veiko Maripuu, Jaan Rooda, Ago Ruus);
6. 11 veebruar – Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis eesti hobusele pühendatud loodusõhtu “Eesti hobusega hobuseaastasse”; dokfilm “Varjupaik”, muusikat tegid vennad Johansonid, ligi 300 vaatajat;
7. 2 märts – ühingu üldkoosolek Penijõe mõisas, Matsalu LKA keskuses;
8. aprill – mai fotonäitus eesti hobusest TÜ Pärnu filiaalis;
9. 11 mai – juhatuse koosolek Kuressaares;
10. maikuu jooksul – fotonäitus “Mina ja sina” (koondportree eesti hobuse kasvatajatest) Kuressaare linnuses Saaremaal;
11. juuni – fotonäitus eesti hobusest Porkunis;
12. juuli – august – fotonäitus “Eestlane ja tema hobune” Jäneda Täkutalli näitusesaalis;
13. august – ELF-i poolt organiseeritud inglise–eesti talgurühm koostöös ühinguga Laidevahe kaitsealal Saaremaal;
14. august – ühingu liikmed Silvia Lotman ja Tsipe Aavik käisid Poolas loomas kontakti sealse põlistõu koniku kasvatajatega Piepza kaitsealal;
15. september-oktoober – fotonäitus “Eestlane ja tema hobune” Matssalu LKA keskuses Penijõe mõisas;
16. 27 november – juhatuse koosolek Kuressaares;
17. 27 november – Valjala Vallavalitsuses ümarlaud teemal “Laidevahe looduskaitseala arengusuunad” (osalesid Ago Ruus, Heikki Luhamaa, Sirje Niitmets, Kalev Au, Ülo Metsmaker);
18. november – detsember – fotonäitus “Eestlane ja tema hobune” Valjalas Saaremaal;
19. detsember – Heikki Luhamaa viibis Bulgaarias, kus tutvus kohaliku ohustatud tõu - karakatša hobusega, kontaktid selle tõu kaitsjatega;
20. 14 detsember - aastalõpu koosolek Penijõe mõisas, Matsalu LKA keskuses:
21. aasta jooksul jätkus eesti hobuse teemalise interneti portaali www.esthorse.ee toimetamine

ÜHINGU SISULISEST TÖÖST

Ühingu juhatuse koosolekul Matsalus 19 jaanuaril 2002.a. pööras Jaan Rooda tähelepanu eesti hobusele uue aretusprogrammi koostamise vajadusele.
Jaan Rooda: “Peame korrastama eesti hobuse kontingenti. Eesti hobusest rääkides on olnud sajandeid kaks kindlat tõutüüpi - klepper ja topeltklepper. Edaspidi tuleks hakata eesti hobuseid aretuses hindama eraldi kahes tõutüübis: klepper ehk vanatüübiline eesti hobune ja eesti tarbehobune ehk uuetüübiline.” Koosolekul osalenud Andres Kallaste tõdes omakorda: “Aretuslikus mõttes on täna seisak eesti hobuse tõuaretuses. Tuleb kaaluda veretilga lisamist.”
Juhatus leidis, et ühing peab võtma oma seisukoha selles küsimuses üldkoosolekul ja soovitama eesti hobuse kasvatajaid tegelema klepperi ehk vanematüübilise ja väiksema eesti hobuse taasaretusega.

EHKÜ üldkoosolek 2 märtsil 2002.a. Penijõe mõisas kinnitas aasta prioriteetideks eesti hobuse edaspidise aretusega seonduvate probleemide selgitamise, viidates sealjuures eesti hobuse tõuraamatu väljaandmise vajadusele ja koostöös keskkonnakaitse inimestega hobusele uute karjamaade otsimise. Kuna EHKÜ oma põhikirja järgi ei saa ise tegeleda aretustööga ja tal pole selleks ka vajalikke volitusi, siis ühingu liikmed, kes kuuluvad EHSi, saavad omakorda aktiviseerida sellealast tegevust Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kaudu, seda eelkõige eesti hobuse nn haruseltsis.

Tõu säilimise üheks põhieelduseks on karjatatavate maade olemasolu. Pärast maa- ja omandireformi rakendumist on aga kõige suurem oht olnud eesti hobusele just endiste karjamaade kadumine. Uued karjatamisvõimalused on aga avanemas seoses uute looduskaitsealade loomisega ja nende hooldamisega.
Praegu toimub Lääne-Eestis ja meie saartel ranniku kiire võsastumine ja roostumine, kuna nendel aladel on suures osas lõppenud traditsiooniline majandustegevus - karjatamine. Üks võimalus olekski eesti hobuse järk-järguline viimine tagasi loodusesse, tema kasutamine meie randade poollooduslike koosluste hooldajana.

2002 aastal jõudsid Eesti Ornitoloogiaseltsi poolt teostatud rannaniitude kaitse projekti kaudu Häädemeeste rannaniidule kümmekond eesti hobust. Kohalik rahvas on elevil ja tahab hobuseid juurdegi saada. Saaremaal on võetud kasutusele mitu rannaäärset karjamaad kaitstavatel aladel ja seal karjatatakse hobuseid. EHKÜ tihe koostöö keskkonnakaitsjatega hakkab vilja kandma – eesti hobust on märgatud, tema häid omadusi pärandkoosluste hooldajana tähele pandud. Huvi on juba tundnud ka Karula Rahvuspargi ja Haanja Looduspargi töötajad Lõuna-Eestist. Mis olekski Eesti maastik ilma oma loomadeta?

Viimasel ühingu koosolekul 14 detsembril 2002.a. Penijõel, Matsalu LKA keksuses tutvustas Jaan Rooda koosviibijatele vastloodud Eesti Hobuse Säilitamise ja Aretamise Seltsi ning kutsus kõiki eesti hobuse kasvatajaid sellega ühinema. Arutati tulevast koostööd uue seltsiga. Leiti, et eesti hobuse säilitamise ja tutvustamisega seonduv võiks jääda ka edaspidi EHKÜ kanda, kuna kõik aretustöö ja tõuraamatu pidamisega seonduv oleks aga uue seltsi kompetentsis.
Eesti Hobuse Kaitse Ühing otsib uusi koostöö partnereid. Seekord olid kutsutud ühingu koosolekule Eestimaa Looduse Fondist Aile Villemson ja liikumise KODUKANT juhatuse esimees Sirje Kuusik. Nad tutvustasid oma tegemisi ja üheskoos arutati koostöö võimalusi tulevikus. Toimus rühmatöö kahel teemal:
1. Milline on meie tulevikupilt/visioon Eesti Hobuse Kaitse Ühingust 5 aasta pärast? Kuhu tahame jõuda?;
2. Miks me vajame oma ühingut? Milline peaks olema ühingu peamine prioriteet? Ühingu vajatavad tegevused?